Tuleviku linn

Ülemiste Citys anti neljandat aastat järjest välja Ülo Pärnitsa stipendiumid

Võitjaks osutus kolm lennukat ideed.Foto: Marek Metslaid.

Kuidas taltsutada majade vahel kihutavat tuult, ehitada Sõrve tuletorni kõrgust puidust ärihoonet või leida nutikaid lahendusi laste õppetöö soodustamiseks? Andekad Taltechi ja Tartu ülikooli üliõpilased panid pead tööle ning esitlesid oma töid Mainor AS nõukogule. Vaatame, mida tudengid välja pakkusid.

Leevendused jalakäijate tuulekoridoridele

TalTechist pälvisid stipendiumi kaks tööd. Neist üks on viienda kursuse arhitektuuri magistrandi Jelena Kazaki eelkaitsmisele saadetud magistritöö nimega „Tuule analüüs ning linnaelementide disain jalakäijate mugavuse parandamiseks Ülemiste Citys“. 

Kazak analüüsis nelja Ülemiste City avalikku roheala ja hindas, kuidas tuul ja ka temperatuur seal inimeste olemist välitingimustes mõjutavad. Sellest sündisid ettepanekud linnaku arendajale, et inimesed end rohealadel igal aastaajal mugavalt tunneksid. 

“Ülemistel Citys on tuulekoridorid üsna tõsine probleem,” nentis ASi Mainor teenuste sisujuht Katrin Sulg. “Kazaki töö on hea sisend selleks, et hakata vähendama teatud Ülemiste City piirkondades kergliiklejaid segavaid tuuleprobleeme.” 

Kazakile andis nõu viis juhendajat: Jenni Partanen (Tallinna Tehnikaülikooli tulevikulinna professor), Francesco De Luca (TalTech), Mati Fjodorov ning Katrin Sulg Mainor AS’ist 

Suur töö on tehtud, kuid palju on veel ees. Kazak jätkab tuule uurimist Ülemiste Citys, töötab välja lahenduse valitud varjualustele, testib arendatud prototüüpi ning teostab lisa tuulesimulatsioone juba oma 2022a kevadel valmivas magistritöös. Plaanis on luua ka mugavad ajaveetmispaigad linnaku kasutajatele ja mõelda eridisainile. 

Kazak jätkab tuule uurimist Ülemiste Citys.Foto: Marek Metslaid.

13-korruliseline puidust ärihoone ehitamise takistused

Teine TalTechi viienda kursuse arhitektuuri magistrant, Tristen Vardja konstrueeris puidust ärihoone. Tema ülesandeks oli kaardistada peamised takistused puidust kõrghoonete ehitamisel, leida lahendused ning teha ettepanekud nende elluviimiseks. 

Vardja töö on tõeline tulevikulahendus, mis aitab kaasa keskkonnasäästlikuma linnaruumi loomisele. Puidust ärihoone ehitamisega saab vähendada kasvuhoonegaaside teket ning kui seda võrrelda raudbetoonist konstruktsiooniga hoonetega, siis on see pikemas plaanis ka tasuvam. 

Puidust büroohooneid on maailmas väga vähe, sest nende ehitamisel on mitmeid kitsaskohti nagu näiteks tuleohutuse probleem ja kallis hind. Vardja võttis väljakutse vastu – ta tegi koostööd mitmete ekspertide sh. Ülemiste City ekspertide, Päästeameti ja Soome arhitektuuribürooga. Koostöös arhitektuuribürooga lõi Vardja simulatsiooni mängides läbi stsenaariumi, et mis juhtub siis, kui maja peaks süttima ning kuhu liigub suits. Vardja tegi oma töös ettepanekud Päästeametile olemasolevate nõuete kaasajastamiseks, mis puudutab puidust hoonete ehitamist.

Üliõpilast juhendasid Kimmo Sakari Lylykangas, (Taltech), Neeme Nõmme (Technopolis Ülemiste AS),  Rauno Mätas (Mainor Ülemiste AS) ja Katrin Sulg (Mainor AS). Siit edasi on Vardja ettepanek Ülemiste Cityle alustada puidust kõrge büroohoone projekteerimisega, lähtudes seejuures lõputöös koostatud printsiipidest. 

13-korruselise puidust ärihoone makett.Foto: Marek Metslaid

41 ideed kuidas lapsi paremini õppima suunata

Kolmandana pälvis stipendiumi Tartu Ülikooli projektipraktika töö  „Aita õpilastel õppida”, ühtlasi on oluline mainida, et sel aastal osalesid Ülo Pärnitsa stipendiumi konkursil esimest korda Tartu Ülikooli üliõpilased.   

Grupp erinevate erialade rahvusvahelisi üliõpilasi presenteerisid Mainori nõukogule ideid, kuidas motiveerida Tallinna Rahvusvahelise Kooli (IST) õpilasi paremini õppima. Ülemiste Citys hakatakse 2024. aastal ehitama uut Tallinna Rahvusvahelist Kooli. Üliõpilased aitavad rikastada kooli sisustust uudsete ja õppimist toetavate lahendustega, mis motiveerivad igas vanuses lapsi õppima ja arenema igapäevase tegevuse kaudu. Lahendused on lihtsad – iga laps saab neid hõlpsasti kasutada ja oma pädevusi arendada. Toome mõned näited:

  • Interaktiivse õppe kultuurinurk  – õpilased saavad valida rahvused ja vaadata, millised inimesed seal välja näevad, mis on rahvuse kombed ja traditsioonid. 
  • Virtuaalreaalsus klassiruumis – kasutades virtuaalreaalsuse tehnoloogia ja digitaalse meedia tehnoloogia kombinatsiooni, saab luua klassiruumis keskkondi erinevatest valdkondadest, nagu bioloogia, meditsiin või keemialabor. Virtuaalses bioloogialaboris saavad õpilased teha selliseid katsetada näiteks taime kasvatamist ja meditsiinilaboris viia läbi näiteks südamekirurgia demonstratsioone. 
  • Kombineeritud vaimne- ja füüsiline areng – üliõpilased tulid välja ideega luua lugemisnurk, mille küljel on ronimispuu. Kui laps on õppimisest väsinud, saab ta püsti tõusta ja end liigutada, ning seejärel vaimse tööga jätkata. See on mõeldud eelkõige 7 – 12-aastastele lastele, kelle jaoks on oluline pidevalt liikuda. 
Sel aastal osalesid Ülo Pärnitsa stipendiumi konkursil esimest korda Tartu Ülikooli üliõpilased.Foto: Marek Metslaid.

Üliõpilased on tulevikutalendid

Ülo Pärnitsa stipendiumi eesmärk on elukestva ja praktilise õppe edendamine ning Ülemiste City kui tuleviku linna arendamisega seonduvate uurimistööde toetamine. Tänavune stipendium on rahastatud Mainori, Mainor Ülemiste, Technopolis Ülemiste ja Kristosten ettevõtete poolt.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.