Tuleviku linn

Uus esitluskeskus on valmis e-Eestit tutvustama 1000 delegatsioonile aastas

Täna avati Tallinnas Ülemiste Citys uhiuus e-Eesti esitluskeskus, mis on valmis aastas vastu võtma 1000 delegatsiooni.

“Vana koht jäi meile väikseks. Seal oli meil ainult üks ruum, kus saime korraga võõrustada ainult ühte gruppi,” rääkis keskuse juht Liina Maria Lepik seni Ülemiste linnaku servas toimetanud asutusest. Kuigi uued ruumid pole palju suuremad – natuke alla 400m² juurest koliti üle 500m² pinnale – on keskus jaotatud kahte ruumi. Tiiger ja Kratt esitlusruumid võimaldavad võõrustada korraga kahte delegatsiooni.

Laienemise taga on selge nõudlus. “Eelmisel aastal plaanisime 500 gruppi vastu võtta ja meil käis 824 delegatsiooni,” rääkis Lepik, mis tegi iga tööpäeva kohta keskmiselt üle kolme grupi. Tänavune prognoos on uue rekordi löömine, sest uutesse ruumidesse kolimise aastal tahetakse võõrustada tuhat delegatsiooni.

Peale laienemise muutub ka keskuse formaat. Kui varem oli tegu e-Estonia Showroomiga, mis viitas asjade näitamisele, siis nüüd on tegu on e-Estonia Briefing Centreiga. “Siin ei ole enam nii palju asju. Me ei taha muutuda digimuuseumiks, me ei taha rääkida asjadest, vaid sisut ning meie rõhk on seepärast rohkem esitlustel,” rääkis Lepik.

Keskuse peamine fookus on Lepiku sõnul jätkuvalt ikkagi välismaiste avaliku sektori ja eraettevõtjate kõrgetasemeliste delegatsioonide võõrustamine. Uutes ruumides peaks pikenema ka aeg, mida üks delegatsioon saab keskuses veeta. Nii ei peaks esitluskeskuse töötajad ainult külalised e-riigi sisust läbi vuristama, vaid planeerida saab ka kohtumisi ettevõtjatega. Tavaline taks ongi arvestada külalistele tund aega esitluseks ja vähemalt pool tundi vestluseks. “Lõppkokkuvõttes tahame me olla justkui platvorm, kes loob võimalused kokku saamiseks. Kui me aitame ettevõtjatele kokku saada nende külalistega, kes on nende teenustest huvitatud, siis oleme oma eesmärgi täitnud,” rääkis Lepik.

Minevikust toob ajatelg tänapäeva. Liina Maria Lepik näitab e-Eesti loo verstaposte.

Kuigi esitluskeskuses ei rõhuta enam nii palju asjadele, on selles ikka tehnoloogilisi lahendusi.

Näiteks saab ekraanidel tutvuda Eesti ettevõtete lugudega ja pärast seda kohe lasta skanneerida oma visiitkaardi, et ettevõte ise külalisega ühendust võtaks. Sama moodi on mõned meelelahutuslikud mängud, näiteks saab puutetundlikul laual proovida erinevaid komponente, millest üks e-riik peaks koosnema, et luua näiteks internetihääletamine, digiretsept või muud e-teenused.

Esitluskeskus on ainult üks kolmest tugisambast

Lepiku sõnul ei peaks esitluskeskust vaatama kui ühe ja ainsa kohana, kus maailm e-Eestit tundma õpib. “Meil on piirid ees. Igaüks ei saa siia esitluskeskusse tulla,” põhjendas ta. Võib-olla ei satu kõik e-Eesti huvilised Eestisse, või ei ole külaskäigu ajal keskuses parasjagu vaba hetke.

Seepärast on Eesti tutvustamise strateegial on tegelikult kolm põhisammast. “Esimene on mainekujundus, mis peaks aitama, et maailmal tekiks üldse seos Eesti ja digiriikluse vahel. See käib läbi meedia ja sotsiaalmeedia,” ütles ta.

Teine samm saab olema uus digitaalne keskkond, kuhu saaks tulla või suunata need, kes juba lähemalt Eesti kohta teada tahavad. Selles keskkonnas saaks vaadata näiteks videopresentatsioone, mis on umbes midagi sarnast, mida saavad esitluskeskusesse kohale tulnud delegatsioonid. Samuti oleks selles keskkonnas e-Eesti virtuaalreaalsuse lood, mis mullu valmis.

“Ja lõpuks kolmas sammas oleks see esitluskeskus, kuhu külalised tulevad ekspertidega arutama ja kohtuma, siin tehakse eriprogramme ja visiite. Kui massi teenindaksid ära kaks esimest etappi, siis viimases oleks niiöelda raskekahurvägi,” rääkis Lepik.

President: meie kord on vedada

Teisipäeval esitluskeskust avanud president Kersti Kaljulaid ütles, et esitluskeskus aitab edukamalt rääkida seda lugu, mida me oleme juba harjunud rääkima, aga mida maailmas ikka ja jälle veel kuulda tahetakse.

“Meie eeskuju on hakatud ka juba maailmas jälgima. Suurematest riikides olen ma ise tajunud, kuidas Prantsusmaa jagab meie ühise e-riigi selgroo filosoofiat, kuigi näiteks ID-kaardi kasutuselevõtmisel on Saksamaa eespool. Aga meie mõju on ilmselt kõige suurem Põhjamaadel. Kui Põhjamaade ettevõtjad käivad siin ja saavad nii kiiresti asjad aetud, siis sellega aitame neid riike ka 21. sajandisse vedada,” rääkis Kaljulaid.

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse juht Alo Ivask rõhutas uue esitluskeskuse avamisel, et väga suur roll on olnud koostööl avaliku sektori ja erasektori vahel, mis sellised projektid edukaks teeb. Esitluskeskuse avamine on Mainor Ülemiste jaoks juba teine projekt EASiga, sest samas Öpiku hoones asub ka Rahvusvaheline maja.

E-Eesti esitluskeskus esindab 47 ettevõtet ja e-teenust ning see number kasvab. Mullu külastas vanades ruumides keskust üle 9000 külastaja ja 800 delegatsiooni.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.