Elektriautod muutuvad järjest populaarsemaks ja nende omamise juures üks põhiline erinevus tavalistest autodest on laadimine. Kui sa ei ela just mõne kiirlaadija lähedal tekibvajadus endale koju laadija ehitada. Kas ja kuidas seda tasub teha?
Kus on elekter, seal on ka oht. Eriti tuleb ohutuse külg mängu siis, kui mõelda suuremate asjade laadimise peale. Elektriauto laadimine ei pruugi küll tunduda suure tööna, kuid Eesti Energia elektritöödeosakonna juhataja Andrus Alasi sõnul on see võrdne 3680 elektrilise hambaharja laadimisega. Seda aga ilmselt keegi ei teeks.
Alas toob ühe suure murekohana elektriautode laadimise juures välja selle, et erinevalt termostaadiga töötavatest seadmetestei ole elektriauto laadimise juures mingit puhkust. Kui elektriradiaator lülitab end aeg-ajalt välja, siis elektriauto võib pausideta laadida kaheksa tundi jutti. See võib juhtmestikule aga suureks koormaks osutuda.
“Tänapäevastele tingimustele vastav elektrisüsteem peaks sellele koormusele vastu pidama. Vanemad süsteemid, kus on kasutatud alumiiniumkaableid või mis on ehitatud küll kaasaegsetest materjalidest, kuid mille ülesehituse kohta ülevaade puudub, ei pruugi seda aga mitte,”ütles Alas. “Siiski tuleks elektrisüsteemile [enne elektriautolaadimist] tellida audit ning lasta asjad põhjalikult üle kontrollida,”ütles ta.
Pikendusjuhe kõlbab, aga see peab olema sobiv
Kui oled kindel, et juhtmestik on nõuetele vastav, siis saab hakata elektriautot laadima. Järgmiseks küsimuseks on aga see, kuidas vool autoni viia. Eramaja puhul võib auto olla hoovis või garaažis, mis juhul saaks appi võtta pikendusjuhtme. Et seda ohutult teha, tuleks paari asjameeles pidada.
Alasi sõnul on oluline, et pikendusjuhe, millega toide autole lähemale veetakse, peab olema sobiv soovitud voolu juhtima. “Pikendusjuhe võiks olla mõeldud minimaalselt 16 amprise voolu läbilaskmiseks. Pikendusjuhe peab olema sobiv ilmastikutingimustele ning kindlasti ilma kahjustusteta (sulamisjäljed, isolatsiooni vigastused jms). Pikendusjuhtmeid ei tohi omavahel jätkata,”tõi Alasvälja tingimused.
Asi muutub keeruliseks kortermajades
Suur osa eestlastest elavad kortermajades ning parema puudumisel võib tunduda hea mõte viiendalt korruselt juhe allaauto juurde lasta. See on aga midagi, mida tuleks kindlasti vältida.
Alasi sõnul ei ole pikendusjuhtmed loodud selleks, et diagonaalis tuules õõtsuda, seega ei pea need sellise lahenduse juures kuigi pikalt vastu. Laadimise lahendus tuleks pigem välja mõelda koos ühistu ning majahaldaja abiga.
“Otstarbekam oleks ehitada laadimiseks maja peakilbist eraldi liin ja varustada see ka elektriarvestiga, mille alusel ühistule laadimiseks kulunud elektri eest tasuda,”ütles Alas ning lisas, et võimaluseltuleks osta standardne laadimisseade, kuna peakilbist on võimalik ligi pääseda suuremale võimsusele.
Mida veel ohutuse seisukohalt tähele panna?
“Elektriautode laadimine mõjutab ka elektrivõrku laiemalt. Ühest küljest tõstab see võrgu koormust, kuid seda ei peaks tarbija enda otseseks mureks pidama, sest tarbijal on võrguettevõttega maksimaalne lubatud vool võrgulepingus kokku lepitud ning nii kaua, kui ei ole reguleeritud tarbimisrežiim ajalises mõõtmes, pole tarbijal põhjust muretsemiseks,”ütles Alas, rääkides võrguga seonduvatest ohtudest.
“Elektriautode hulk täna ei ole Eestis veel nii suur, et see mõjutaks kogu võrku laiemalt, mis aga ei tähenda, et võrguettevõtted selliste probleemide ennetamisega ei tegeleks,”lisas ta.
Foto: Scanpix/PM/Margus Ansu
