Suurtes kriisi- või katastroofiolukordades on päästjatel tööd küllaga. Tänapäeval panevad päästetöödes aina enam käe külge ka suured tehnoloogiafirmad, et omaltpoolt samuti panus anda.
Kõige värskem näide sellest on praegugi Ameerika Ühendriikides möllavad tormid, mis on jätnud kümneid tuhandeid inimesi koduta või elektrita. Loomulikult on piirkonnas toimetamas päästjad, kuid kätt panevad külge ka tehnoloogiafirmad.
Näiteks kinnisvarasektoris jagamismajandusega tegelev Airbnb lükkas tormide valguses käima kriisiprogrammi, mille raames paluti teenust kasutavatel majutajatel enda korterid tormides kannatada saanud inimestele tasuta pakkuda.
Sõidujagamisteenus Uber otsustas Floridas kasutusele võtta lahenduse, kus teenuse hinnale pandi paika kindel piir. Lahenduse idee oli selles, et ükski kasutaja ei peaks tormidest tulenevate pikkade ooteaegade tõttu tavapärasest kõrgemat hinda maksma.
Elektriautode tootmisega tegelev Tesla lasi aga välja tarkvarauuenduse, mis pikendas Tesla Model X ja Model S mudelite aku kestvust Florida piirkonnas, et katastroofipiirkonnas olevad inimesed saaksid tormist võimalikult kiiresti võimalikult kaugele sõita.
Bensiinihindade jälgimiseks loodud teenus GasBuddy kasutas enda avarat andmebaasi ning kasutajatevõrgustikku kutsudes üles nii kasutajaid kui ka bensiinimüüjaid rakendusse infot andma sellest, millistes bensiinijaamades veel kütust on. Selline informatsioon võib kriisiolukorra eest põgenedes olla elutähtis.
Ning nagu ikka aktiveeris Facebook funktsiooni Safety Check, et inimesed saaksid lähedasi enda olukorrast teavitada.
Näiteid leiab ka Eestist
Sellest, kuidas suured tehnoloogiaettevõtted on kriisiolukorras inimestele õla alla pannud leiab lisaks välisriikidele ka Eestist.
Enim kõlapinda on ilmselt saanud see, kuidas Eesti telekommunikatsiooniettevõtted on välismaal toimunud terrorirünnakute ajal katnud piirkonnas viibivate eestlaste mobiilsidekulud. Näiteks tehti seda nii Türgis kui ka Prantsusmaal toimunud rünnakute puhul. See võib olla vajalik juhul kui inimesel pole välismaal viibimiseks parimat mobiilsidepaketti ning lähedastele helistamine läheks kalliks. Kui aga kulud on kaetud, saab lähedastele kenasti teada anda, et inimesega on kõik hästi.
Kõik eeltoodud lood on head näited sellest, kuidas suured ettevõtted on ühiskonna jaoks keerulistes olukordades õla alla pannud. Kuna tegu on mastaapsete firmadega, siis on neil ka suur kliendibaas, kelleni on ettevõtte varem loodud võrgustike kaudu mugav informatsiooni või abi toimetada. Seega tulevikus ei pruugi inimeste päästmine olla enam ainult päästjate vaid ka ühiskonna töö laiemalt.
