Vingugaas on inimese tervisele ohtlik gaas. See on lõhnatu, maitsetu ja nähtamatu, tekkides kütuste mittetäieliku põlemise tagajärjel. Vingugaasi võivad levitama hakata erinevad seadmed, alates kuivatitest, lõpetades kaminate või autodega. Inimorganismi sattudes võib vingugaas pöördumatult kahjustada aju ja kopsude kudet. Enne eluohtlikuks muutumist võivad vingugaasi sümptomid sarnaneda gripi omadega.
Vingugaasi avastavad andurid
Õnneks eksisteerivad vingugaasi avastavad andurid, mis kisaga märku annavad, kui gaasi sisaldus õhus muutub tervisele ohtlikuks. Alates 1. jaanuarist on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasi andur kõikidesse eluruumidesse, kus asub korstnaga ühendatud gaasiseade, näiteks veesoojendi. Samas on mõistlik paigutada andur igasse ruumi, mis on kuidagi seotud põlemisega, kasvõi kamina, pliidi või gaasiboileri pärast.
Andureid on aga erinevat tüüpi:
- Geelipõhine andur, kus anduris on geel, mis gaasiga kokku puutudes värvi muudab, mis omakorda läbi infrapunadetektori alarmi vallandab. Säärast lahendust loetakse üheks töökindlamaks ning vastupidavamaks.
- Metalloksiidil põhinev detektor. Selles detektoris on plaatinast või tinast tehtud sensorid. Kui vingugaas puutub kokku sensoritega, tekib soojus. Seade mõõdab kambrikeses olevat temperatuuri ning käivitab alarmi, kui temperatuur tõuseb liiga kiiresti.
- Elektrolüütiline andur. Sel anduril on plaatinast elektroodid, mis on paigutatud keemilisse lahusesse ehk elektrolüüti. Kui tekib vingugaas, asub elektrolüüt elektrit paremini juhtima, ühendades elektroodide vahelise vooluringi ja käivitades alarmi. Säärased andurid on tavaliselt kõige täpsemad, aga samas ka kallimad.
