Kodulehe loomine on tänapäeval tehtud üpriski lihtsaks, millega saab hakkama igaüks, kes on vähegi valmis pisut rohkem aega sinna panustama. Üldjuhul on veebilehe loomisel esimene samm sobiva sisuhaldussüsteemi valimine.

Sisuhaldussüsteem ehk content management system (CMS) on tarkvara, millega saab veebilehtede sisu ja struktuuri muuta ning hallata.

Sisuhaldussüsteeme on internetis saadaval ilmatuma hulk, kuid esile võib tuua kolm tuntumat, millel igalühel neist on omad võimalused ja funktsioonid. Need on WordPress, Drupal ja Joomla. Milline neist valida?

WordPress

WordPress on vaieldamatult maailma kõige populaarsem avatud lähtekoodiga sisuhaldussüsteem, mis loodi 2003. aastal ja mille abil on ehitatud tänaseks 43% kõikidest olemasolevatest veebilehtedest. 

WordPressi kasuks räägib kahtlemata selle lihtsus: see ei nõua inimeselt kuigi peeneid eelteadmisi, mistõttu ongi WordPress tõenäoliselt niivõrd populaarne kasutajate seas. 

Lisaks sellele, et WordPress ei ole algajale kuigi keerukas kasutada, pakub see ka väga suurel hulgal pistikprogramme (pluginad), mis aitavad sul luua just sellise kodulehe, mis parasjagu mõttes on. 

Plusspunkte lisab veel näiteks otsingumootori tulemuste optimeerimise sõbralikkus. Seda peavad ka mitmed eksperdid WordPressi suureks eeliseks, kuna SEO võimekus on tõepoolest sellel sisuhaldussüsteemil hea. 

Miinusena võib välja tuua turvalisuse aspekti. Kuna tegu on ikkagi kõige populaarseima platvormiga, siis tänu sellele leidub ka palju kurjategijaid, kes otsivad pidevalt uusi võimalusi, et WordPressile ehitatud veebilehti rünnata. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et WordPressi näol on tegemist lihtsa ja palju erinevaid võimalusi pakkuva sisuhaldussüsteemiga, millele võiks mõelda inimene, kellel puuduvad veel põhjalikumad teadmised ja kogemused kodulehe ehitamise alal.

Joomla

Populaarsuselt teisel kohal olev sisuhaldussüsteem on Joomla, mis on samuti avatud lähtekoodiga ja mis jõudis turule mõnevõrra hiljem – 2005. aastal. 

Joomla on tegelikult üpriski sarnane WordPressiga, ent siiski kübeke keerulisem ning vajab kasutamiseks inimeselt juba paremaid IT-alaseid oskusi kui eelmainitud platvormi puhul. 

Üks Joomla peamisi eeliseid on selle paindlikkus. Kui kasutajal on olemas HTML-i põhiteadmised, siis saab ta hõlpsasti proovida ja katsetada erinevate disainidega ning seeläbi leida endale just kõige sobivam ja meelepärasem veebilehe kujundus. 

Samuti on sellel suur aktiivne kogukond, kust saab kasulikku nõu ja näpunäited, mis aitavad sul veebilehte luua. Võrreldes WordPressiga on Joomla SEO valdkonnas võibolla pisut nõrgem tegija, mistõttu peab arendusele kohati rohkem rõhku panema, et jääda otsingumootoris nähtavamale positsioonile.

Kuna Joomla kasutajaskond on märgatavalt tagasihoidlikum, siis peetakse seda reeglina ka turvalisemaks platvormiks. 

Drupal

Tuntumate sisuhaldussüsteemide seas kõige pikema staažiga tegelane on Drupal, mis toodi turule 2001. aastal. Sarnaselt kahele eelnevale platvormile, on ka Drupal avatud lähtekoodiga süsteem. 

Drupal on kahtlemata kolmest kõige keerukam sisuhaldussüsteem, mistõttu on see peamiselt levinud koodimisoskustega arendajate seas. Näiteks kui sul on plaanis luua suurem ja mahukam veeb, siis sobib Drupal selleks suurepäraselt. 

Kindlasti ei ole Drupal kõige õigem valik algajale, sest selle tundmaõppimine on kordades ajamahukam ja keerulisem kui näiteks WordPressi või Joomla puhul.

Drupali eelisteks on tema paindlikkus: süsteem on vägagi arendajasõbralik ja lisaks on sellel hea SEO võimekus. Kitsaskohtadena võib välja tuua vähese tasuta pluginate arvu ja tagasihoidliku kujundusteemade valiku.