Eelmise suve kõige kuumem häkkimislugu automaailmast oli kindlasti see, kuiCharlie Miller ja Chris Valasek näitasid, kuidas interneti kauduJeep Cherokee üle kontrolli võtta. Nüüd on Miller ja Valasek tagasi ja nende sõnum on lihtne: autode häkkimine on vaid aja küsimus.
Kui Wiredi ajakirjanik mullu 2014. mudeliaasta Cherokeega 110 km/h kiirteel sõitis, hakkas järsku auto ventilatsioonisüsteem täisvõimsusel külma õhku puhuma. Järgmiseks hüppas autoraadio hiphop jaamale ja keeras justkui iseenesest helitugevuse põhja. Järgmiseks hakkasid toimetama kojamehed ning klaasipesuvedelik pani esiklaasi lainetama. Ja lõpuks lõpetas elektrooniline gaasipedaal töö: juht litsus pedaali, kuid auto ei reageerinud kuidagi. Entiseenesest ei juhtunud muidugi midagi – Valasek ja Miller demonstreerisid ajakirjanikule, kuidas nad auto internetti ühendatud meelelahutuskeskuse kaudu pääsesid juhtsüsteemideni, tänu millele nad distantsilt autot juhtisid. Paraja šoki ja suure avalikkuse tähelepanu saanud Jeep jäi piinlikku seisu ja kogu asi läks firmale tagasikutsumiste näol kõvasti maksma.
Kuigi Millerja Valasek on vahepealse aja jooksul läinud põhikohaga tööle Uberi arenduskeskusesse, on nad tasapisi oma Jeepi kallal edasi töötanud. Nende eesmärk on lihtne. Mehed üritavad näidata, mida teeks pahatahtlik häkker, kes ei teataks autost leitud vigu tootjale nagu nemad tegid, vaid uuriks neid edasi ja leiaks eriti ohtliku ründesuuna. Täpselt nii nad käitusidki ja nüüd suudavad nad Jeep Cherokeel sõidu ajal kasvõi rooli 180 kraadi keerata ilma, et juht sellest aru saaks.
Tõsi, seekordne Jeepi häkkimine ei toimu üle interneti ehk juhtmeta.Valasek ja Miller ühendasid oma arvuti kaabliga otse auto CAN-busi liidesesse.
Lühidalt seletades õnnestus neil tekitada konflikt auto erinevate kontrollarvutite ehk ECUde (electronic control unit)vahel. Näiteks lubab üks kontrollseade auto juhtimissüsteemile käske saata – pööra rool 180 kraadi paremale. Üldjuhul tühistaks sellise käsu teine kontrollseade, kui täidetud pole kindlad tingimused, näiteks auto liikumiskiirus on väga väike ja sisse on lülitatud tagasikäik, sest siis võiks autot juhtida näiteks automaatparkimise süsteem. Ajades aga teise kontrollseadme tumma režiimi, õnnestus Milleril ja Valasekil esimesest seadmest saata autole täpselt selliseid juhtsignaale, nagu nad tahtsid. Kui nad oleks sama tehnikat rakendanud mullu Wiredi ajakirjaniku juhitud autos ja kiirteel rooli ühele küljele tõmmanud, siis poleks tulemuseks olnud külm higi ja šokk, vaid kindel surm.
Milleri ja Valaseki uurimistööd näinud teadlaste sõnul annab kõik see aluse arvata, et ühe rohkem internetti ja pilvepõhistesse süsteemidesse ühendatud autode häkkimine pole enam küsimärgi all. Mingi üle õhu ründevõimalus leitakse varem või hiljem.
Foto: Jeep
