Kui eelistad Firefoxi, siis on muidugi võimalik oma seaded ja järjehoidjad üsna lihtsalt ka sellesse brauserisse üle tuua.

2. Pilvesalvestus – Dropbox, OneDrive või midagi muud

Järgmisena tuleks ära turvata oma tähtsad failid. Microsofti kontoripakette kasutades sobib hästi OneDrive, millesse saab sünkroniseerida arvuti tähtsamad kataloogid, Google´i pilveteenuste eelistajatel teeb sama Google Drive. Aga miks mitte ka vana hea Dropbox, kui meeldib kiirelt ja lihtsalt teistega faile jagada.

Kui OneDrive pakub muidu 5 GB tasuta pilveruumi salvestuseks, siis Microsoft 365 paketiga on iga kasutaja kohta mahtu juba 1 TB. Google Drive aga pakub ilma mingite pakettide ega teenustasudeta Google´i konto kasutajale kuni 15 GB tasuta pilvesalvestust. Dropboxi tasuta maht on 2 GB.

3. Microsoft 365 või LibreOffice

Iseenesest mõista tuleb sülearvutis kontoridokumente redigeerida ja luua ning selleks on vaja kontoritarkvara. Seegi on kolinud aina enam pilve ja kui eelistad Microsofti tooteid, siis Microsoft 365 on üsna mõistlike kuutasudega, pakkudes kõiki automaatselt uuenevaid tuntud programme nagu Word, Excel, Powerpoint jne.

Kui aga tahad vabavara kasutada, võta LibreOffice. Võimalusi on pea samapalju.

Pigem pilveteenuseid kasutades või kui sind ei häiri veebis tekstide tegemine, sobib Google Docs ja teised brauseripõhised kontoriprogrammid. nende eeliseks on see, et midagi arvutisse installima ei peagi.

4. PDF-ide avaja: Foxit Reader

PDFid on kontoriinimese jaoks üks põhiline frmaat dokumentidest enne nende väljatrükkimist. Välja trükkida polegi vaja, kui PDF-i saab edukalt lgeda. Kuigi aegade jooksul on inimeste mällu kulunud Adobe Acrobat, on praegu hoopis parem tasuta alternatiiv Foxit Reader.

5. Pildiprogrammid: GIMP ja Irfanview

Pilditöötlust on ka pea alati igas arvutis aeg-ajalt vaja. Kasuta selleks vabavaralist GIMP-i, kui tegeled tõsisemate töötlemistega. Elementaarseid asju saab muuta aga ka lihtsa programmiga Irfanview, mis on ideaalne ka piltide arvutist vaatamiseks, sorteerimiseks, korraga nummerdamiseks ja ümbernimetamiseks.

Kui aga GIMP on liiga keeruline ja liiga rohkete arusaamatute kellade-viledega, on sellest tehtud veel rohkem kuulsat Photoshoppi meenutav Glimpse.

6. Video – VLC

Tasuta ja ülimalt paljusid erinevaid videoformaate mängiv VLC on iga meediakasutaja relvastuses.

Uude arvutisse tasub see paigaldada, kui tahad erinevate koodekite ja videoformaatidega filme või klippe vaadata.

7. Muusika – Spotify

Kui kasutad Spotifyt nutiseadmetes, siis saad installida ka Windowsi rakenduse või äpi. See aitab arvutis hoida sama muusikakogu, mida mujalt kuulad ning kui kodus on nutikõlareid, siis saab suunata muusika juhtmevabalt sülerist otse kõlaritesse.

Lae Spotify alla siit.

8. Failide kokku- ja lahtipakkija: 7-Zip

Kui salvestusmahtu on piisavalt, siis ise ei pruugi failide pakkumist vaja minna, kuid tavaliselt kipub seda ikka vaja minema teiste saadetud arhiivide lahtivõtmiseks. 7-Zip on hea tasuta ja lihtne raknedus, mis saab hakkama kõigi enim levinud pakkimisformaatidega.

9. Your Phone

Microsofti rakendus Your Phone saab pidevalt juurde aina uusi võimalusi, kuid selle üheks põhi-eeliseks on arvuti ekraanil näha äppide teateid Androidiga telefonist. Nii ei jää tähtsad äppide märguanded nägemata ning lisaks saab ka näiteks SMS-idele mitte nutiseadme väikeselt ekraanilt, vaid arvuti suurelt klaviatuurilt vastata.

Your Phone areneb pidevalt ja Windowsi uues versioonis on see ilmselt juba põhjalikult operatsioonisüsteemi integreeritud, nii et saaksid mobiiliäppe lausa arvutis jooksutada. Praegu aga lubab see ka näiteks telefonis olevaid pilte vaadata ning sülearvutisse salvestada.

Kümnes programm?

See on tavaliselt igaühel oma spetsiifiline rakendus, mida tööks või vabaks ajaks vaja läheb. Kui hakkad uut sülearvutit seadistama käepäraseks, siis lisa see siia. Eesti kasutaja jaoks ilmselt on üsna tihti selles nimekirjas Digidoci digiallkirjastamise tarkvara.