Rohepööre, roheenergia, süsihappegaasi nullemissiooniga majandus ja paljud sellised märksõnad viitavad eesmärgile toota energiat nii, et mingit saastet üldse ei tekikski. Paraku, nagu pole võimalik ehitada igiliikurit, ei pääse me täielikult, vähemalt nähtavas tulevikus, ka energiatootmisel teatud määral saastamisest.
Muidugi on nii tuule- kui päikeseenergia kuni üle saja korra säästlikum kui fossiilsetest kütustest energia tootmine, aga oma väike süsinikujalajälg on ka neil. Selle tekitavad seadmete tootmiseks kasutatav tooraine, tootmisprotsess ja seadmete transpordiks kulutatav fossiilkütus.
Võrdluseks: ühe kilovatt-tunni energia tootmisel tekib kivisöest umbes 1000 grammi süsinikdioksiidi, maagaasi kasutamisel umbes 450 grammi, päikeseenergia tootmisvõimsuste rajamise tõttu keskmiselt veidi üle 40 grammi ja tuuleenergia puhul natuke enam kui 10 grammi.
Seadmete eluiga paarkümmend aastat
Vahed CO2 emissioonis on fossiilsete kütustega võrreldes tohutud, aga samas on omad probleemid taastuvate energiaallikate kasutamiseks vajaminevate seadmete taaskasutamisega. Nii tuuliku kui päikesepaneeli eluiga on paarkümmend aastat, misjärel tuleb need välja vahetada. Nii päikesepaneelide kui elektrituulikute teatud elemente on nende materjalikasutuse ja tehnoloogilise ülesehituse tõttu erakordselt keeruline taaskasutada.
Päikesepaneelide tootmisel on oluliseks komponendiks räni. Ühest küljest pole räni kättesaadavusega justkui probleeme, seda leidub külluslikult. Samas peab päikesepaneelides kasutatav räni olema erakordselt puhas – ainult sellisel juhul on sellel fotogalvaaniline tulemus ehk päikeselt tulev energia muundub elektrivooluks.
Vastava puhtusastmega räni leidub maakeral aga vähe ja selle töötlemine päikesepaneelide tootmiseks sobivaks on vägagi energiamahukas. Seni pole maha võetud vananenud päikesepaneelidest osatud tehnoloogia puudumise tõttu ka räni kätte saada ja see on läinud täielikult kaduma. Päikesepaneelide tootmisprotsess on samuti küllaltki raiskav: selle käigus on seni 40 protsenti ränist raisku läinud.
Uus tehnoloogia säästab räni
Prantsusmaal Grenoble’i linnas tegutseb idufirma ROSI Solar, mis on leidnud lahenduse mõlemale probleemile.
Päikesepaneelides oleva räni õhukesteks plaatideks mõõtu saagimise protsessis läheb 40 protsenti toorainest kaduma. Seni on saagimisel jäätmeteks pudenenud räni lihtsalt kokku kogutud ja rohkem midagi kasulikku sellega ette võtta pole osatud. ROSI arendatud tehnoloogia abil saab aga selle taas kasutusse võtta ja nii ülipuhta räni loodusest kaevandamist märkimisväärselt vähendada.
Vananenud ja mahavõetud päikesepaneelidest on seni taaskasutatud eelkõige alumiiniumraame, vaske ja klaasi. Omavahel seotud räni ja muud väga puhtad materjalid on jäänud ringlusest välja, sest neid pole osatud üksteisest eraldada.
ROSI arendatud tehnoloogia abil saab sealt eraldada ka ülikontsentreeritud räni, samuti elektrienergiat transportinud hõbetraadid. Kogu protsess toimub füüsikaliste, termiliste ja kergekujuliste keemiliste protsesside toel. Kulukate ja keskkonda koormavate keemiliste protsesside vältimine võimaldab kogu taaskasutusprotsessi lisaks loodussõbralikkusele hoida ka odavana.
