Möödunud talve pirakad elektriarved tõstatasid mitu olulist küsimust: kuidas säästa raha, milline on nutikas elektri tarbimine ja miks see kõik nii kallis on? Üks viis, kuidas neile küsimustele vastused leida, on astuda sel kevadel TalTechi energiamuundus- ja juhtimissüsteemide erialale õppima ning anda oma panus Eesti energeetika ja nutika elektritarbimise arengusse.

Valdkond vajab hädasti spetsialiste

Elekter ja energeetika on aluseks kogu riigi ja majanduse toimimisele ning ühtlasi ka Eesti julgeolekule. Valdkonna pidev areng aitab muuta meie tarbimisharjumused säästlikumaks ning keskkonnasõbralikumaks, vähendades sel moel inimkonna rolli kliimamuutuste tekkele. Energeetika valdkonna arengu tagavad kõrgharidusega spetsialistid, kelleta maailm toime ei tule.

Täna on seis selline, et kõrgkoolid jõuavad napilt tööstuse ja ettevõtete vajadustega sammu pidada ning spetsialistide puudus kimbutab nii energeetika kui inseneeria valdkondi. Enamik tudengeid napsatakse juba õpingute ajal tööle ning kui diplom käes, on neile avatud lai valik elektroenergeetika, elektroonika, elektrotehnika, mehhatroonika, masinaehituse või automaatikaga tegelevaid ettevõtteid.

Elektriinseneris kohtuvad füüsika, mehaanika ja IT

Tänapäeva elektrivõrgud muutuvad üha nutikamaks, võimaldades erinevate energiaallikate omavahelist kombineerimist ja elektri mitmesuunalist liikumist. Nutikate süsteemide loomiseks on aga vaja erinevate valdkondade vahelist koostööd. 

“Kui omal ajal oli paigas konkreetne piir, mis jooksis energeetika, seadmete ehitamise, IT ja elektroonika vahel, siis tänaseks on see hajunud,” rääkis TalTechi energiamuundus- ja juhtimissüsteemide programmijuht Toomas Vaimann. “Valdkonnad on omavahel tihedalt seotud ja üks toetab teist.”

Vaimann tõi näite, et kui projekteerida tavaline pumbasüsteem, on sellele tarvis mootorit ja juhtimissüsteemi, mille ehitamiseks ning kasvõi kokkusobitamiseks on vaja teadmisi füüsikast, elektrist, mehaanikast, aga ka IT-st. See tähendab, et spetsialistidelt oodatakse laia silmaringi ja huvi teiste valdkondade vastu. “Iga inimene kujundab oma haridustee ise, aga mida rohkem teadmisi tal on, seda kaugemale ta jõuab,” rääkis Vaimann. 

Elektri tarbimist saab koomale tõmmata küll

Maailm liigub säästliku ja jätkusuutliku tarbimise suunas ning elektriinsenerid töötavad selle nimel, et ka elektri tootmine ja tarbimine toimuks võimalikult nutikalt ja tõhusalt. See ei tähenda, et tarbija peaks millestki loobuma, vaid et valdkond ja seadmed muutuvad iga aastaga järjest säästlikumaks. Vaimanni sõnul on valdkonnas kokkuhoiukohti palju, nii tööstuses kui kodudes. Kõige lihtsam näide on elektrivalgustus kodudes ja tänavatel. “Valguseta elada ei saa, kuid seda tuleks tarbida täpselt nii palju, kui vaja, ja ikka seal, kus vaja,” rääkis Vaimann. 

Teine kokkuhoiukoht on kodumasinad ja kõiksugu seadmed, mille arvelt saab juba praegu korralikult säästa. Tänapäeva seadmed peavad kauem vastu ning tarbivad sealjuures ka vähem elektrit, säästes nii loodust kui inimese rahakotti. “Täna on kodused seadmed juba küllaltki nutikad, isegi paremad pesumasinad oskavad ise jälgida, millal on kõige säästlikum aeg töötada,” selgitas Vaimann. 

Kodudes võivad kopsakate arvete taga olla ka seadmed, mis on lihtsalt liiga oma aja ära elanud. Vana tehnika võib tihti olla hingele lähedal ja üldjuhul töötada, ent neelab rohkem elektrit kui uus. “Teinekord hoitakse vanu masinaid alles, et vältida uute tootmisest tekkivat keskkonnakahju ja see on muidugi hea, kui masin töötab hästi ega kuluta suures koguses elektrit,” rääkis Vaimann. “Sageli võib uus seade aga pikas perspektiivis säästa rohkem kui vana, ja sellisel juhul tuleks see ikkagi välja vahetada.”

Kodumajapidamistes kulub palju elektrit ka majade kütmiseks või jahutamiseks. Esimese asjana tuleks teha kindlaks, et elektrilised kütteseadmed ja nende juhtsüsteemid töötaksid säästlikult. Lisaks võiks kütteseade osata jälgida elektrihindu ning reguleerida oma tööd neist lähtuvalt. “Kuna elektrihind on kõige kallim hommikuti ja õhtuti, tasub küte tööle panna ööseks ja lasta päeval jahtuda,” soovitas Vaimann. “Oleks ju väga mugav, kui küttesüsteem hinnakõikumistel ise silma peal hoiaks. Tegelikkuses saab sellise mugavuse suhteliselt mugavalt õppekaval saadud teadmistega tekitada.”

Keskkond vajab energiaefektiivsust

Inimese elektritarbimine ulatub kodudest kaugemale ja keskkonna seisukohast mängivad kodudest olulisemat rolli suurtööstused, mis kulutavad suurtes kogustes energiat. Vaimanni sõnul saab tööstuses elektrit säästa samadel põhimõtetel, mis kodudes: tarbimist saab vähemalt osaliselt ajastada hinna järgi ning asendada vanad seadmed uute ja säästlikumatega.

Kuna suurtööstuses on seadmete asendamine väga kallis lõbu, tuleb hoolitseda selle eest, et olemasolevad masinad kestaksid võimalikult kaua. Siin on oluline just seadmete hooldus ja võime märgata probleeme või kitsaskohti enne, kui need kätte jõuavad. “Peame oskama rikkeid ennetada, aga ka õigeaegselt tuvastada ja seejärel kõrvaldada,” rääkis Vaimann. “See tagab igale süsteemile või seadmele pikema eluea ja mida vähem kulutatakse ressurssi seadmete remontimisele, asendamisele ja rikete käigus tekkinud kahjude likvideerimisele, seda odavam ja keskkonnasõbralikum see kõik kokku on.”

Eesti liigub hajatootmise poole

Eesti on kaua aega olnud tsentreeritud elektritootmisega riik, kus enamus tootmist on koondunud Narva, kuid Vaimanni sõnul on võetud eesmärgiks liikuda hajatootmise suunas. “Julgeoleku seisukohast oleks hea, kui elektritootmine hargneks üle Eesti laiali ja tuleks mitmest erinevast allikast,” rääkis Vaimann. “Mida rohkem on elektriturul tootjaid, seda odavamaks muutub elekter ka tarbijale.”

Hajatootmine pakuks Eestile mõningast kaitset ka selle eest, kui ühel hetkel peaks tekkima probleem gaasiküttega. “Kõik sõltub sellest, kui palju oleme me suutelised ise elektrit tootma ja siin mängivad oma olulist rolli ka väiketootjad ning kodumajapidamised” selgitas Vaimann. “Gaasipliidid kodudes saaks tõenäoliselt elektriga asendada, aga tööstuses on olukord juba veidi keerulisem.”

Seepärast on oluline, et Eestis leiduks piisavalt kõrgharitud spetsialiste, kes aitaksid Eestil liikuda üle hajatootmisele, kindlustades seeläbi riigi ja majanduse toimimise ja julgeoleku. Ja mis veel – aitaksid järjest nutikamate seadmete loomisega Eesti tarbijal säästa raha ja loodust.

TalTechi energiamuundus- ja juhtimissüsteemide magistriõppekavaga saab lähemalt tutvuda siin. Avaldusi TalTechi saab esitada juba praegu ja seda 6. juuli keskpäevani.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.