USA Arizona ülikooli teadlane Keith Su märkas kolleegidega NASA kosmoseteleskoobi Spitzer kogutud vaatlusandmetest, et meist ligi 330 valgusaasta kaugusel asuva 60 miljoni aasta vanuse tähe eest liikus läbi suur kivipurupilv, mis on tekkinud ilmselt kiviste taevakehade kokkupõrkest.
Kahe tähe ümber tiirleva suure asteroiditaolise keha kokkupõrge tekitas tähesuuruse tumeda pilve, mis blokeerib NASA Spitzeri kosmoseteleskoobi ja maapealsete teleskoopide poolt tuvastatud tähevalguse.
Enamik meie päikesesüsteemi kivistest kehadest, sealhulgas Maa ja Kuu, on tekkinud suurte kokkupõrgete tagajärjel. Kokkupõrkel võivad taevakehad koguda rohkem materjali, suureneda ja moodustada potentsiaalselt ka planeete. Samuti võivad nad ka pinda kaotada, kuid selle käigus tekivad satelliidid, nagu Kuu.
Tähevalguse muutumist analüüsides leidsid teadlased pilve suuruse ja määrasid ka kokkupõrganud taevakehade tõenäolise suuruse. Teadlaste sõnul on kokku põrganud kääbusplaneetide või suurte asteroidide suurused taevakehad. Kokkupõrkel tekkinud killud põrkasid seejärel kokku nii omavahel kui ka muude väiksemate taevakehadega. Nii tekkiski lõpuks see suur tolmu- ja purupilv, mida Spitzeri teleskoop vaatles.
Praeguseks töö lõpetanud teleskoop märkas pilve juba neli aastat tagasi. Kui esialgu oli pilve pindala kolm korda täheketta pindalast suurem, siis hiljem hakkas pilt kasvama ja hõrenema kuni oli aasta hiljem juba sedavõrd laiali hajunud, et ei eristunud enam üldisest tolmufoonist. Tolmu oli aga tähe ümber kaks korda rohkem kui enne.
Su meeskond alustas 10 miljoni aasta vanuse tähe HD 166191 vaatlust juba 7 aastat tagasi. Selle aja jooksul on tähe moodustumisest järele jäänud tolm kokku kleepunud, moodustades kivikehasid, mida nimetatakse planetesimaalideks.
Meeskond viis aastatel 2015-2019 Spitzeriga läbi enam kui 100 vaatlust. Kuigi objektid oleksid teleskoobiga tuvastamiseks liiga väikesed ja kaugel, tekitavad nende purunemised suures koguses tolmu, mida on võimalik uurida. Selline info aitab saada aru, kuidas erinevad planeedid tekivad ja arenevad ning mõista seeläbi Päikesesüsteemi ajalugu ja toimimist.
