„Lahtiseletatult tähendab ILI seda, et kui melanoomi siirded paiknevad näiteks patsiendi jalgadel või kätel, on võimalik süsteemse, tervet keha hõlmava keemiaravi asemel kasutada vähem invasiivset, ainult konkreetsele jäsemele suunatud keemiaravi ehk isoleeritud jäseme kohalikku infusiooni. Meetodi võttis esmakordselt kasutusele Austraalias Sydney Royal Prince Alfred Hospitalis 1990. aastatel meie uurimisrühma üks liige dr John F. Thompson,“ ütleb dots Rüütel-Boudinot.
Lihtne ja efektiivne ravi
Kohalik infusioon on vähivastase keemiaravina lihtne ja efektiivne meetod melanoomi in transit metastaaside puhul. Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) üld- ja onkokirurgia keskuse juhataja dr Jüri Teras selgitab, et in transit metastaasi terminit kasutatakse melanoomi siirete puhul, mis levivad lümfisoonte kaudu 2 cm või rohkem oma koldest kaugemale, kuid pole veel levinud esimesse lümfisõlme.
“Euroopas on seda meetodit seni veel vähe kasutatud, Austraalias ja USA-s on meetod suurtes vähiravikeskustes juba kättesaadav. PERH on seni ainuke keskus Baltikumis, kus patsiente nimetatud meetodiga aidatakse.“
Meetod oluline ka tulevikus
Hiljuti avaldatud teadusartiklis kirjeldab uurimismeeskond ILI protseduuri järgmiselt: „Melanoomiga jäsemele paigutati arteri ja veeni sisse spetsiaalsed kateetrid. Nende kateetrite kaudu sisestati umbes 5–10 minuti jooksul soojendatud kemoteraapilist ravimit (7,5mg/L melfalaani ja 75ug/L aktinomütsiin-D). Järgneva 20–25 minuti jooksul loputati jäset kemoinfusaadiga. Kokku võtab see protseduur aega umbes tunni. Protseduurijärgselt jälgiti patsiente kolme kuu jooksul, analüüsides valu jäsemes ja jäseme lihaste võimalikku toksikoosi ning üldist elulemust kuni 70 kuu jooksul.“
Rüütel-Boudinot avaldab, et uurimistöös analüüsisti 21 Eestist pärit patsiendi andmeid, kus ravimina oli kasutusel melfalaan koos aktinomütsiin-D-ga. Ravimi ringluse aeg jäsemes oli 20–30 minutit 38–39 kraadi juures. Kõik katsealused, ILI ravi saanud patsiendid, olid halva prognoosiga (melanoomi algkolle oli sügav, haavandunud ja kõrgemitootilise aktiivsusega), kuid sellele vaatamata 76% patsientidest said hea ravivastuse ja jäseme amputeerimist suudeti vältida 90% juhtudest.