Londoni ülikooli teadlased viisid läbi uuringu, millega uuriti unetundide mõju inimese tervisele. Selgus, et kui inimene magab keskealise või vanemana öösiti alla viie tunni, on tal suurem risk haigestuda mõnda kroonilisse haigusesse, vahendab Science Daily.
Seos kroonilise haigusega
Uuringus analüüsiti une kestuse mõju enam kui 7000 mehe ja naise tervisele vanuses 50, 60 ja 70 aastat. Arvesse võeti kolme näitajat: magamise aeg, suremus ning kas osalejal on 25 aasta jooksul esinenud multimorbiidsust (kui inimene põeb korraga kaht või enamat kroonilist haigust).
Osalejate seas, kes vastasid, et magavad 50-aastaselt viis tundi või vähem, esines 20% rohkem kroonilisi haigusi. Teadlased leidsid, et 5-tunnine või lühem uneaeg on seotud ka 25% suurenenud suremusriskiga. Nad seletasid seda asjaoluga, et lühike uneaeg suurendab krooniliste haiguste riski ning need suurendavad veel omakorda suremust.
Tulemused näitasid, et vähene uni on seotud multimorbiidsusega: neil, kes magavad öösiti viis tundi või vähem, on 30-40% suurem risk kahe või enama kroonilise haiguse tekkeks.
Uuringu juhtautor dr Severine Sabia sõnas, et multimorbiidsust esineb aina rohkem kõrge sissetulekuga riikides ja enam kui pooltel vanemas eas täiskasvanutel on praegu vähemalt kaks kroonilist haigust.
Kui inimene vananeb, muutuvad tema uneharjumused ja -struktuur. “Soovitame magada öösiti 7-8 tundi, sellest vähem või rohkem magamist on seostatud varem üksikute krooniliste haigustega,” ütles Sabia. “Parema une tagamiseks on tähtis hoida head unehügieeni – veenduda, et magamistuba oleks enne magamaminekut vaikne, pime ja sobiva temperatuuriga (mitte liiga jahe ega palav) ning vältida enne magamaminekut kogukaid eineid.” Ka füüsiline aktiivsus ja kokkupuude naturaalse valgusega aitavad head und soodustada.
Pikk uneaeg
Teadlasi huvitas ka see, kuidas mõjub inimese tervisele üheksatunnine või pikem uneaeg. Selgus, et tervete inimeste puhul ei olnud pikal uneajal seost kahe või enama kroonilisse haiguse tekkeks.
Kui aga osalejal oli juba krooniline haigus diagnoositud, seostati pika une kestusega umbes 35% suuremat riski haigestuda veel teise haigusesse. Teadlased usuvad, et see võib olla tingitud tervislikest seisunditest, mis une pikkust mõjutavad.
