Laupäeval algab kooliaasta ja minu postkasti ja telefoni potsatavad üha tihedama sagedusega küsimused: milline telefon lapsele kooli osta? Püüan aidata nagu oskan, kuigi üha sagedamini mõtlen, et äkki ei olegi vaja osta.
Minu asi pole teistele õpetada lapsevanemaks olemist, seepärast jagan hoopis iseenda valikut: mitte osta mingit telefoni.
Põhjus on muidugi selles, et tal juba on telefon.
Kuigi Eestis on kindlasti juba ka lasteaialapsi, kellel on oma nutitelefon, siis nii varast telefonikasutust ma siiski ei toeta. Minu laps sai juba enne kooli endale hoopis nuppudega telefoni, mille aku kestab väga pikalt ja mis ei ole nii purunemisaldis nagu puutetundliku ekraanidega telefonid.
Telefonist on kasu nii lapsele kui vanemale, et olla omavahel ühenduses, kui laps hakkab iseseisvamaks saama ja liigub omal käel ringi.
Aga miks mitte nutitelefon? Sest nuputelefoniga saab ühenduses olla nii helistades kui sõnumeid saates ja see on vastupidavam.
Aga kõigil teistel koolis ju ilmselt on nutitelefon? See on ilmselt minu jaoks kõige absurdsem põhjus midagi teha ilma ise põhjendamata, ainult seepärast, et teised teevad.
Aga koolis võib ju nutitelefonist kasu olla? Minu arvates ei ole algklassi lastel koolis nutitelefoni järele mingit vajadust. Võib-olla ma muudan oma seisukohta, kui näen mingit eriti huvitavat õppevõtet, aga praegu ma seda ei usu.
Aga lapsi ju tõmbab nutitelefon, neil on seal põnev? Jah. Ma küll ei usu, et väiksed lapsed peaksid mängima igat uut tulistamismängu, aga näiteks Minecraft on teatud tingimustel sobiv. Aga kas ta peab seda tegema tänaval – väljaspool kooli ja kodu? Ei.
Kui juba Minecraft või muu loovust arendav mäng, siis minuga koos, ühiselt avastades ja uurides.
Populaarsed lood
Viimati lisatud
Sisuturundus
Populaarsed lood mujal Geeniuses
Rubriiki toetab Merko
Igal argipäeval
Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.
