Kosmosehotellid 10-15 aasta pärast

Kahel edukal kosmoselennul käinud 61-aastane rootslane Christer Fuglesang rääkis Euroopas ja hiljem NASAs atronaudiks õppimisest ja treenimisest, heitis pilgu kosmoselendude ja astronaudiks olemise köögipoolele ja andis oma hinnangu praegusele kosmoselennunduse käekäigule ning tulevikule.

Kuulajad said teada näiteks sellest, kuidas käib kaaluta olekus pesemine, magamine, söömine ja isegi WC-s käimine.

Tulevikust rääkides oli Fuglesang üsna positiivselt mõtestatud, öeldes et lähimas tulevikus lendavad inimesed loodetavasti uuesti Kuule ning arvas, et kosmosehotellid võivad olla inimestele reaalselt – küll väga kopsaka hinna eest – kättesaadavad juba 10-15 aasta pärast.

Andrus Ansip, tehisintellekt Euroopas ja S-klassi Mercedes

Hoopis teisel teemal kõneles Andrus Ansip, rääkides Euroopa Liidu ja tehisintellekti tulevikust ja olevikust. Ansipi sõnul on Euroopa Liit praegu veel tehisintellekti arendamisega Ühendriikidest ja Hiinast tublisti maas, seda eriti investeeringute poolest.

Tuleviku suhtes oli ta siiski optimistlik ja rääkis, et inimesed peavad tehisintellekti võimalustest selgelt aru saama ja kaasaegse tehnoloogiaga kohanema.

Ühe näitena tehisintellekti kasutusaladest tõi Ansip meditsiinist. Sellest, kuidas tehisintellekt teeks lihtsamaks ja täpsemaks näiteks inimeste terviseandmete analüüsimise ning kuidas selline lahendus juba Norras kasutusel on

Peale esinemist said kuulajad võimaluse küsimusi esitada. Küsimuse kohta tehisintellektiga seotud riskide ja uue tehnoloogiaga kohanemise kohta tõi Ansip illustreeriva näite.

Ta kirjeldas uue ametiauto saamist, milleks oli S-klassi Mercedes. Ansipi sõnul ei arvanud ta alguses, et uues autos midagi väga uuenduslikku on, kuid siis avastas ta tänapäevased juhiabid, adaptiivse püsikiirusehoidja ja isegi auto osalise isejuhtivuse.

Kui endine peaminister sellest heas mõttes hämmastuses oli, siis tema autojuht ei suutnud aga sõidu ajal näiteks pikivahet hoidva püsikiirusehoidja ja teiste juhiabidega harjuda, kuna soovis ise kahe käega roolist kinni hoida, et autot kontrollida.

See oli näide uue tehnoloogiaga kohanemisest ja elukestvast õppest, mis Ansipi sõnul on ka tehisintellekti ja parema tulevikuga tihedalt seotud.

Kuidas disainida veepudelit?

IKEA mööbliesemete ja muude toodete disainist rääkis mööblifirma kunagine disainijuht Marcus Engman, avades mitmete erinevate toodete arendusfaasi juurde kuulnud mõttekäike ja tagamaid.

Kõige tavalisema IKEA veepudeli disainimise juurde käis tegelikult põhjalik katsefaas, kus üritati leida optimaalseim kujundus. Üheks faktoriks disaini juures oli Engmani sõnul näiteks vee valamisega kaasnev heli, mis inimestele meeldib.

Samas tuli arvesse võtta pudelikaela kuju, et seda oleks võimalik kindlasti nõudepesumasinas pesta. Suuruse valimisel mängis rolli hoopis keskmise külmkapi uksesahtli suurus, kuna enamik inimesi hoiavad pudeleid just seal.

IKEAst rääkides kirjeldas ta ka suurfirmade puhul esinevat probleemi masstoodanguga. Nimelt suur hulk maailmast ostab küll IKEA tooteid, kuid soovib samas ka unikaalset disaini.

Üheks lahenduseks oli näiteks tehastes erinevate värvi- ja isegi kujunduste loomine, et tooted oleksid üksteisest mingil moel erinevad.