Telefoniturul toimub seisak, kus tähelepanu saab heal juhul veidrustega nagu LG G5 oma modulaarsusega. Aga see on produktiivne seisak, sest turg on hiigelsuur ja iga-aastane pisike areng on sisuliselt kindlustatud, nagu PC-de puhul. Jälle kiiremad protsessorid, jälle natuke paremad kaamerad, sel aastal siis teemaks ka kaks kaamerat nagu LG-l. Ja telefone müüakse igal aastal maailmas sadu miljoneid või rohkemgi, telefonitootjate jaoks on küsimus lihtsalt selles, kes müüb.
Mis on tootjate jaoks väljakutse ja võimalus? Eelmisel aastal olid selleks nutikellad ja kantavad seadmed, tänavu on nendega kehvasti. Nad on küll olemas, aga keegi eriti nagu ei räägi neist. Sel aastal on teemaks virtuaalreaalsus, aga sellel on probleeme. Hea VR on kallis, sest ekraani resolutsioon peab olema suur, isegi Quad HD ei ole piisav, pikslid on ikka näha ja tavatarbija küsib kohe, miks pilt nii kehv on.
See tähendab, et telefoni ekraan peab olema super, 4K või isegi rohkem. Ja telefonis seega protsessor, mis selle ära veab. Ja aku, mis selle vastu peab. Ühesõnaga, tore värk kõik, aga tegelikkuses pole see asi veel valmis ja paremal juhul võivad telefonitootjad sellega oma boksides inimesi peibutada. Kui me sinna tulevikku kohale jõuame, siis veidi hiljem, aga see tulevik ei ole ka sugugi nii kindel rahalehm, kui seni nutitelefonide areng viimastel aastatel oli. Keegi pole veenvalt tõestanud, et virtuaalreaalsusega üldse pikka aega masse võluda saaks. Või-olla saab, võib-olla mitte. Aga kuna midagi peab ju näitama, siis näitavad nad mis iganes VR-i, mida nad on suutelised tootma, näiteks LG oma oli ikka päris kurb ja poolik. Ja Lenovo oma samamoodi.
5G, jah, aga see on veel kaugel
Operaatorite poolelt on ka nagu kehvasti. Koos Google’iga plaanivad nad kasutusele võtta üle-Androidilise kaasaegse sõnumivahetussüsteemi, umbes nagu Apple’il on iMessage, mis põhineb tehnoloogial nimega RCS peaks vist asendama SMSi. Aga RCS kui tehnoloogia on juba aastaid saadaval olnud ilma, et keegi selle vastu suurt huvi oleks näidanud ning pealegi on väga segane, kas kasutajad üldse tahavad mõelda WhatsAppist ja mujalt ära kolimisele.
4G möllab täiega, aga mis sa sellest messil enam näitad. 5G on tulevik, aga kahjuks veel nii kaugel, et peale ideede ja huvitavate mõtete suurt midagi välja panna hetkel ei ole. Keegi ju ei tea, kuidas see reaalselt tööle hakkab, eriti, kui arvestada, et see justkui peaks olema asjade interneti jaoks rohkem kui inimeste jaoks. Mis see asjade internet on? Kas operaatorid ka seal midagi kaasa suudavad rääkida või jäävad järjest rohkem nn rumalaks toruks?
Inimesed muidugi ootavad 5G-d, näiteks Facebooki juht Mark Zuckerberg. Tema tahab, et me kõik paneksime endale VRi pähe ja vaataksime sellega koduvideosid. Nii ta Samsungi pressikonverentsil lavale hüpates ütles. Aga see tähendab 4K- või 8K-pilti 360 kraadi ulatuses, ehk väga palju andmeid ehk masside jaoks ei pruugi 4G seda ära vedada, aga siis tuleme tagasi küsimuse juurde, mis on 5G? Kunas ta tuleb ja kui suurtel maa-aladel suudavad operaatorid selliseid superkiirusi pakkuda? Kas linnad kaetakse ära? Maale ta vist ei jõua nähtavas tulevikus? Ja see on kaugel. Isegi linnade katmine on kaugel, sinna läheb paremal juhul mitu aastat.
Järgmised miljardid juba ootavad
Selle vorsti teine ots on “järgmine miljard” ehk küsimus, kuidas arenevate riikide kodanikud internetti tuua. Seal tundub olevat tegelikult selle meepoti kese. Osad tahavad sinna väga jõuda, eelkõige jällegi esindab neid osasid Zuckerberg, kes teatas Barcelonas, et tema arvates on operaatorid džunglirahva väga unarusse jätnud ja tahaksid müüa oma järjekordseid G-sid rikkale Läänele, samal ajal kui maailma arengu tõeline võti peitub just järgmiste miljardite võrku ühendamises.
Kui maailmaparanduslik aspekt kõrvale jätta (aga ma tõesti usun, et ameeriklaste tegemistes on Exceli kõrval ka päris paras annus maailmaparanduslikku idealismi), siis võib Zuckerbergist väga hästi aru saada. Tal on praegu 1,5 miljardit klienti ja see on uskumatult suur number. Aga ta tahab saada 2 või 3 või 6 miljardit klienti ning tema vaatest on see täiesti loogiline, et kui vanad suured sidefirmad ei suuda neid miljardeid ühendada, siis ta kas teeb seda ise oma internetidroonidega või poolsuletud Facebooki-internetiga nagu Indias proovis või kui see läbi kukub, siis lahkes koostöös maailma sidefirmadega, nagu tema uus pakkumine nüüd on. Ta on võtnud eesmärgiks järgmised miljardid igal juhul internetti (ja Facebooki) tuua ja tal on kõik võimalused olemas. Motiiv, võimalused ja vahendid, nagu Hercule Poirot ütleks.
Zuckerbergi sõbrad
Zuckerbergil on sõbrad ka. Juba mitu aastat olen ma näinud, et nutitelefonide hind tuleb kiiresti allapoole, aga turg on end mänginud praegu sellisesse seisu, kus ta on täis näljaseid firmasid Hiinast Leeduni, kes kõik suudavad hiinlaste abiga toota odavaid nutitelefoni ja nad kõik tahavad neid kellelegi müüa. Üks mobiilifirma, mida ma siin nägin, oli isegi Dubaist ja nemad tahavad müüa oma telefone nii Aasias kui Ladina-Ameerikas. Ja need telefonid ei ole mingi nali, vaid need on head. Need pole plastmassist käkid, nagu veel paar aastat tagasi, vaid kätte võttes tunduvad kõvad ja korralikud. Ja hinnad? Väga korralikud telefonid on nii umbes 100 eurot. Sealt on võimalik tulla allapoole, kohe väga palju. Me räägime kümnetest, drastilisematel juhtudel isegi üksikutest eurodest, mida nutitelefoni eest varsti küsitakse.
Need kõik on vaja kellelegi maha müüa ja kellele siis, kas rikastele sakslastele ja prantslastele? Ei, need telefonid ootavad neid järgmisi miljardeid inimesi koos Zuckerbergiga ning nüüd on meil juba kaks tugevat huvilist, kes tahavad kaelkirjakuid ja lõvisid mobiilsesse internetti tuua. Ja kui nad selleks traditsiooniliste sidefirmade abi ei saa, on nad valmis seda ka ise tegema, kas või ulmetehnoloogiat kasutades, nagu Facebook, kelle internetidroonid vahetavad omavahel infot laseriga ning selle laseri täpsus on selline, nagu sihiks San Franciscost New Yorgis asuvat 50-sendist münti, nagu Zuckerberg seletas.
Kui mu külmkapp räägib mu autorehviga
Seega, kui ma elaksin Sierra Leones ja mu suurim mure oleks praegu see, kas Ebola tuleb tagasi või ei, oleks mul, mida tulevikult oodata. Maailma ühed suurimad jõud töötavad koos selle nimel, et tuua mulle infot, valikuvõimalusi, haridust ja tipptasemel meelelahutust ning seda kõike peaaegu tasuta, astugu ma vaid nutitelefonikasutajate klubi liikmeks. Mul oleks peaaegu võimatu ette kujutada, et minu pisike hing on Zuckerbergile ja tema sõpradele niivõrd väärtuslik, et nad on valmis selle endale saamise nimel laseriga münti sihtima. Aga näe on. Sest mul ei oleks veel Facebooki ega Google’it, mis ütleks mulle, et arenenud riikides elab praegu pisut üle 1 miljardi, aga arenevates riikides üle 6 miljardi inimese. Nagu lihvimata teemantid kusagil Lõuna-Aafrika maapõues.
Aga mida on tulevikult oodata meil, kes kuulume selle arenenud 1 miljardi sekka, kes jaksab endale ka praegu nutitelefone osta? Mida neil kõigil meile huvitavat öelda on?
See ongi meie bluus. Vaikselt nagu läheb kõik edasi ja me pole ka tehnoloogiliselt kunagi nii hästi elanud kui praegu, aga suurem hoog on praeguseks maas, vähemalt telefonitootjate-mobiilioperaatorite seltskonnal. Internet ja sealsed teenused arenevad ikka mühinal edasi.
Ühel päeval oskavad meie külmkapid läbi 5G kõneleda meie autorehvidega ja meie eest asju kokku leppida, sest me ise oleme oma VR-peakomplektide kaudu läbi 5G Sierra Leones, kus peaminister lõikas pidulikult korraga läbi nii Facebooki internetidrooni kui Google’i internetiõhupalli lindid ning rahvas võttis taskust oma 10-eurosed nutitelefonid ja tegi sellest kõigest palju pilte, mille nad oma vastavatud Facebooki-kontole üles laadisid. Meile tundub see lahe, et kusagil on nii kiire õhinas areng. Ja me oskame arvutada, mida see meie portfellis olevatele Facebooki aktsiatele tähendab, kui nad mõne aastaga kaks miljardit kasutajat juurde saavad. Ja meil on juba valmis lennukitäis ametnikke, keda sinna saata e-residentsust pakkuma, et sierraleonelased saaksid mugavalt läbi intrernetipoodide maailmale teemanteid müüa.
Aga mulle palun veel üks latte. See on sel nädalal juba kümnes. Sierra Leones oleks selle raha eest juba nutitelefoni saanud.
