Droonid on laialdaselt kättesaadavad kõigile isikutele, kuid nendega kaasnevad ka mitmed ohutus-, turva- ja privaatsusriskid. Olenemata asjaolust, et praegugi liiguvad lennukid 95% automaatselt ning üldjuhul vajavad ka droonid pilooti, mõeldakse automaatselt liikuva õhusõiduki all ka taolisi droone, mis ei vaja üldse mingit inimabi, nagu seda on Amazoni postipakke vedavad droonid. Droonid võivad kujutada ohtu just olukordades, kus kogenematu droonijuhi poolt juhitud droon põhjustab kahju põrgates kokku mõne isikuga või nende varaga. Privaatsusrisk tuleneb asjaolust, et drooniga saab lennata igale poole ja selle külge on väga kerge kinnitada ka kaamera. See võimaldab filmida ja pildistada põhimõtteliselt kõike, mida droonijuht soovib, rikkudes sellise käitumisega teiste isikute privaatsust. Droonide turvariski põhjustab samuti nende üle kontrolli puudumine, sest ei tsiviil- ega ka militaar lennujuhtidel ei ole võimalik nende liikumist oma radaril jälgida. Probleeme põhjustab ka asjaolu, et hetkel pole veel välja koolitatud piisavalt pädevaid droonijuhte. Kuna drooni saab väga kergelt muuta relvaks, siis on väga oluline nendest tingitud riskide minimaliseerimine.
Reguleerida on vaja drooni käitamist ja info kasutamist
Kaks kõige olulisemat valdkonda, mida seadusandja peaks mehitamata õhusõidukite puhul õiguslikult reguleerima on drooni käitamise lubatavus ning selle käitamisel saadud informatsiooni kasutamine. Mehitamata õhusõidukite hulka kuuluvad nii raadio teel juhitavad mudellennukid, mudelkopterid, multirootorid kui ka autonoomselt lendavad piloodita õhusõidukid. Hetkel toimub Eestis mehitamata õhusõidukite õiguslik reguleerimine peamiselt lennundusseaduse, isikuandmete kaitse seaduse ja lennuameti poolt mehitamata õhusõidukite kohta koostatud regulatsiooni alusel. Nimetatud regulatsioonidest tulenevalt võib mehitamata õhusõidukeid kontrollimata õhuruumis lennutada madalamal kui 150 meetrit, jälgides NOTAM (Notice to Airmen) piiranguid ja sellisel viisil, et droon ei ohusta inimesi, nende vara ega ka teisi õhusõidukeid. Ühtlasi on kuni 150 kg käitamismassiga mehitamata õhusõidukite lennutegevus käesoleval hetkel Eesti õhuruumis reguleeritud vaid õhuruumi kasutamise seisukohast lähtuvalt. Nii ärilisel kui ka mitteärilisel eesmärgil käitamiseks peab teatud õhuruumi osades lennu Lennuametiga kooskõlastama ning kontrollitud õhuruumis droonide lennutamiseks on tarvis taotleda ka lennuameti ühekordne luba. Taotluses tuleb täpsustada, milline on drooni käitamise asukoht, lennutamise aeg ja muu oluline info. Selleks, et Lennuamet taotluse läbi vaataks tuleb tasuda 45 eurot riigilõivu. Kooskõlastuse taotlus tuleb esitada vähemalt kolm tööpäeva enne planeeritavat lendu, kui mehitamata õhusõidukit soovitakse käitada 150 meetri kõrgusel või madalamal õhuruumiosas või vähemalt seitse tööpäeva enne planeeritavat lendu, kui mehitamata õhusõidukit soovitakse käitada kõrgemal kui 150 meetrit. Erandina on teatud tingimustel võimalik Tallinna lähialas käitada mehitamata õhusõidukit ka ilma kooskõlastuse taotlust esitamata.

Droonide lennutamisel peavad isikute ja nende vara kaitseks olema täidetud mitmed eeldused, eriti juhul, kui neid soovitakse kasutada filmimiseks ja saadud informatsiooni salvestamiseks. Juriidilisel isikul on lubatud avalikus kohas filmida vaid juhul, kui ta on sellest eelnevalt teada andnud. Füüsiline isik võib isiklikul otstarbel filmida ka ilma sellest eelnevalt teavitamata. Isikuandmete töötlus on lubatud vaid seaduse alusel ning puudutatud isiku nõusolekul. Jälgimisseadmestiku kasutamisest tuleb selgelt teavitada ning sellega ei tohi kahjustada ülemääraselt andmesubjekti õigustatud huve. Kogutud andmeid võib kasutada ainult nende kogumise eesmärgist lähtuvalt. Kui filmimise eesmärk on isiku kohta andmete kogumine, siis seadusest tulenevalt on drooniga filmimist võimalik käsitleda eraviisilise jälitustegevusena, mille puhul on tegemist kuriteoga.
Kuna erinevates seadustes orienteerumine ja nende sisu mõistmine võib õigusvälisele inimesele olla keeruline, siis võib isik tahtmatult ning kõigest oma teadmatuse tõttu drooni lennutades seaduses sätestatud regulatsioonidega vastuollu minna. Õhk kuulub olemuslikult avaliku hüve alla ja see ei saa kuuluda kellegi eraomandisse. Sellest lähtuvalt võiks olla igaühel õigus võõra kinnisasja kohal drooni lennutada kui selleks on saadud avaliku võimu nõusolek. Asjaõigusseaduse kohaselt ulatub kinnisomand maapinnale ning õhuruumile ülalpool seda pinda sellise kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Olukorras, kus drooni lennutatakse kellegi teise maa peal, saab kinnisasja omanik sellise tegevuse ära keelata, kui see tegevus avaldab negatiivset mõju või piirab tema võimalusi kinnisasja kasutamiseks. Sellisel juhul ning tal on võimalus selle käitaja üles otsida keelata sellise kasutuse ja esitada tema õigusi rikkunud isiku vastu nõue. Küll aga ei saa kinnisasja omanik keelata tema kinnistu kohal hõljuvaid droone lihtsalt põhjusel, et need teda häirivad.
Kuidas hinnata drooni ohtlikkust?
Vajadusel võib kinnisasja omanik drooni ära ajada või lõhkuda, sest seadusest tulenevalt võib valdaja oma valdust omavoli vastu jõuga kaitsta, ületamata seejuures hädakaitse piire. Omavoliks loetakse kinnisasja valdaja nõusolekuta seadusvastaselt asja valduse ehk tegeliku võimu rikkumist. Küll aga võib selline käitumine hoopis temale kaasa tuua halvad tagajärjed, sest üldjuhul kinnistu valdaja võimalused kinnistu kasutamiseks droonist ei sõltu, sest üldjuhul droon ei mõjuta kinnistu valdaja tegelikku võimu ning sellega ei teki ka kinnistu omanikul õigust end omavali vastu kaitsta. Karistusseadustiku kohaselt ei ole teise isiku vara lõhkumine õigusvastane siis, kui see on seotud hädaseisundiga. Arvestada tuleb ka asjaoluga, kuidas mõistlik inimene drooni ohtlikkust hindab. Kui droon lõhutakse ära ja hiljem tehakse kindlaks, et droon ei valmistanud ohtu ning hädaseisund asja lõhkumiseks puudus, võib taolisele tegevusele järgneda tsiviilvastutusest tulenevalt drooni väärtuse ulatuses kahju hüvitamise kohustus. Kriminaalvastutuse korral võib tagajärjeks olla kuni 1200 eurone rahatrahv ning suurema kui 4000 eurose kahju korral ka rahatrahv või kuni viie aastane vanglakaristus. Siiski saab hetkel vaid oletada, kuidas õigussüsteem neid olukordi hindaks, sest kohtupraktikast nendele probleemidele vastuseid ei leia. Vaielda saab selle üle, kas drooni purustamine oli kohane meede ohu tõrjumiseks ning kas taolises olukorras oleks olnud ka mõni vähem intensiivne viis sekkumiseks. Kuna taoline olukord tekitaks palju segadust mõlemale osapoolele, siis oleks parem nii seadusandja kui ka kogu ühiskonnal heaolu ja turvalisuse huvides luua spetsiaalsed droonide kasutamist reguleerivad seadused, mis sätestaksid nii droonide kasutamise tingimused kui ka vastutuse nende kuritarvitamise eest.