Uudis

Hans Lõugas: kuidas meile ID-kaardi kriisi kohta dokumendid lekitati ja miks me neid ei usu

Kes on süüdi, et Eesti avastas meie ID-kaardis oleva vea nii hilja? Kas süüdi on suurfirma asemel hoopis Eesti riigiametnikud, nagu nähtub Geeniuse toimetusse jõudnud materjalidest?

See siin on arvamuslugu, mis üritab seda seletada. Arvamuslugu, sest sisaldab faktide kõrval ka tõlgendust ja analüüsi, mis põhineb mitmetel dokumentidel ja allikatega suhtlemisel, kes ei esitanud neid avalikult.

Lekitatud dokument: Eesti ametitel oli info ammu olemas

Hiljuti jõudis Geeniuse toimetusse dokument, mis kujutab endast PowerPoint faili ja kirjeldab, kuidas Eesti ametnikud teadsid ID-kaardi veast juba 2017 juunis ehk kaks ja pool kuud varem. Olgu ette öeldud, et toimetus peab selle usaldusväärsust madalaks, s.t seda uskudes on oht petta saada, ent kuna Eesti meedias on ilmselt sel põhinev info juba ilmunud, jagame oma analüüsi.

Tegu on eeldatavasti Gemalto siseseks kasutuseks mõeldud dokumendiga, sest sisaldab infot, mida sai teada ainult Gemalto või selle tütarfirma. Samas tuleb arvestada, et dokument võib olla näiliselt sisedokument – selle tegelik eesmärk võib olla hoopis teadlik lekitamine ja avaliku arvamusega manipuleerimine.

Mida see dokument siis ütleb? Tegu on reast slaididest koosneva esitlusega, mis koosneb ekraanipiltidest (justkui tõend, kuigi ka lihtsasti muudetav) ja sellega kaasnevast kommentaarist. Slaidid on pealkirjastatud kui tõendid (inglise keeles evidence), mis peaksid kinnitama, et Eesti ametnikud teadsid infot varem.

Põhjalikumalt hinnates on aga selge, et slaididel olevad screenshotid ei ütle midagi uut. Need isegi ei käi vastu juba avalikuks saanud infole. Aga slaididele lisatud kommentaar annab neile hoopis teistsuguse konteksti! Ja see peaks dokumendi põhisõnumit kinnistama – et Eesti ametnikud teadsid turvaveast palju varem.

Näiteks kurikuulus 15. juuni koosolek PPA ja Gemalto siinse esindaja Andreas Lehmanni vahel. Slaididele lisatud kommentaar ütleb, kuidas Eestit teavitati turvariskist, PPA on korduvalt seda eitanud.

Kui slaide uskuda, siis võiks öelda, et valetanud on nii RIA peadirektor Taimar Peterkop kui peaminister Jüri Ratas, aga tegelikult peale paari tekstirea slaidi ühtegi tõendit sellise väite tegemiseks pole lisandunud.

Reaalset kirjalikku raportit, mida Gemalto või Trüb turvariskist 15. juunil või teisel kuupäeval andis, ei paista kuskilt.

Saatuslik viieminutine kõne

Slaidides on veel väljavõtteid Andreas Lehmanni 15.06.2017 kõneeristusest tema RIA kontaktile Margus Armile. Lisatud kommentaar kuulutab, et “kogu Infineonist saadud info on edasi antud”.

Meenutame, et see suhtlus on avalik info juba mullu novembrist ja Armi sõnul ütles Lehmann hoopis “veel ei tea, uurime ning anname teada”.

Jääb sõna-sõna vastu (või sõna PowerPointi slaidi vastu) olukord, kusjuures peame uskuma, et 5 minutit ja 18 sekundit kestnud kõnega räägiti kogu asi ära.

Kas on võimalik, et Lehmann rääkis kogu ID-kaardi riski Margus Armile nii kiiresti ära? Kas on võimalik, et Margus Arm hoidis infot enda teada, ei helistanud maja sees häirekella, läks sellega puhkusele ja “ärkas” alles augusti lõpus? Kuna Gemalto ei esitanud ühtegi kirjalikku dokumenti, kasutas Margus Arm seda ära ja “unustas” teema teadlikult ära? Teoreetiliselt ei saa seda võimalust välistada ja just seda muljet Gemalto dokument tugevdada püüab.

Kainelt analüüsides on aga selge, et selle teooria kinnituseks pole meil ühtegi fakti juurde tulnud, ühtegi käegakatsutavat tõendit ei selgu. Kui selliseid tõendeid oleks – näiteks Gemalto kirjalik raport turvanõrkuse kohta 2017 juunist – oleks lihtne see sama moodi lekitada.

Slaididel on veel erinevaid screenshote ja kommentaare, millest viimase põhjal selgub, et Gemalto informeeris PPA-d 30. augustil: loetud tunnid enne seda, kui tšehhid ise Eesti ametkonna poole pöördusid.

Miks Gemalto seda teeb?

Eelmisest sügisest saadik on Gemalto ja selle lepingupartneri PPA vahel käinud läbirääkimised võimaliku kompromisslepingu suhtes, millega tüli maha matta ja edasi minna.

Eesti ametnike sõnul on neil üks suur huvi sõlmida kompromiss: kohtusse minek kulutaks aega ja raha, mida avalikus sektoris pole kunagi liiga palju.

Gemalto viimased sammud – mille üks osa võib olla Geeniusesse ülalolev dokumendi edastamine – annavad märku, et firmal pole huvi kompromissi saavutada. Millest on aru saanud ka PPA, kes teatas, et karikas on täis ja minnakse kohtusse.

Jääb küsimus, miks see nii on ning selget vastust pole.

Üks teooria räägib selle kohta, et Gemalto kohaliku esinduse jalgealune on nii kuum, et ilmselt pannakse see ehk Trüb Baltic AS varsti üldse kinni. Võib olla tahab kohalik juht seepärast veel oma ülemuste ees mingit vigade parandust teha.

Teine teooria – kõige nõrgemalt tõendatud ja seepärast kõige vähem usaldusväärne – ongi Gemalto slaididel kirjas. Selle järgi teadsidki Eesti ametnikud 2,5 kuud varem ID-kaardi probleemist, aga imelisel moel ei jäänud sellest ühtegi kirjalikku jälge. Nüüd on Gemalto ja Trübi inimeste õiglustunnet riivatud, sest kogu au, kuulsuse ja ka riiklikud ordenid said teised. Aeg on tõde jalule seada! Kahjuks napib selleks ümberlükkamatuid tõendeid.

Kaalul usaldusteenuse renomee

Kolmas ja ilmselt kõige realistlikum teooria on see, et Gemalto peakorteri jaoks on tegu renomeeküsimusega.

Kuigi rahvusvahelise suurkorporatsiooni jaoks võib Eesti riik ja siinsed lepingud olla väiksemad kui kärbsemust, võib avalik hinnang “Gemalto ei teavitanud ja mätsis info kinni” firma renomeed tõsiselt kahjustada. Firma pakub usaldusteenust ja kui miski selle kahtluse alla paneb, kasutatakse kõiki võtteid, et seda muuta.

Selle teooria kasuks räägib asjaolu, et PPA-ga ei pea läbirääkimisi enam ammu Trüb ega Gemalto regionaalsed juhid, vaid läbi advokaatide otse peakorter Pariisist.

Lisaks tasub taustaks arvestada ka fakti, et Gemalto ümber liiguvad väga suured rahad. Teine prantsuse suur lennuki- ja kosmosetööstur Thales tegi eelmise aasta lõpus ülevõtmispakkumise osta Gemalto rohkem kui 5,6 miljardi dollari eest ära. Euroopa Komisjon kardab, et turule tekib liiga suur tegija ja pole tehingule veel rohelist tuld andnud.

Kokkuvõte on aga see, et Eesti ID-kaardi kriis on ilmselgelt liiga ebameeldiv vahejuhtum, mida lihtsalt unustada pole võimalik. Seepärast tasub seda ootamatult uues valguses näitavate väidete osas olla ekstra-tähelepanelik.

Ent kutsume kõiki, kes teema kohta tõendusmaterjali valdavad, Geeniuse toimetusega ühendust võtma.

Märksõnad: ,

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.