Projekti kallal on töötatud nädalaid
Sotsiaalministeeriumi e-teenuste arengu ja innovatsiooni valdkonnas töötav Priit Tohver ütles, et äpi arenduses järgitakse Euroopa Liidu soovitusi ehk minimeeritakse andmete kasutamist riigi poolt. Tohvri sõnul tähendab see seda, et lähikontakti väljaselgitamine toimub konkreetses telefonis, kuid inimesel on võimalus infot riigiga jagada.
Kuigi Tohver ning tema kolleegid liiguvad äpi suunas ei julgenud ta 100% kindlusega väita, et äpp saab reaalsuseks, kuid ütles, et ta julgeb olla tagasihoidlikult optimistlik.
Projekti kallal on töötatud juba mitmeid nädalaid ning esimene suurem ümarlaua vormis arutelu leidis aset eile pärastlõunal, kus Tohvri sõnul käisid ametnikud ettevõtjatele välja kolm võimalikku varianti, millest valiti just ettevõtete konsortsiumi lähenemine.
“Sellised lahendused on olulised eelkõige just kriisist väljumisel. Mis tähendab seda, et kui hakkame piiranguid lõdvendama, siis oleks meil kasulik, kui selline rakendus oleks juba olemas. See ei ole asi, mis peab homseks valmis saama,” ütles Tohver.
Tohver ei saanud hetkel öelda, mitme ettevõtte koostöös hakatakse äppi arendama ning kas eestlaste lahenduses kasutatakse tehniliselt peamiselt GPSi või Bluetoothi andmeid või mõlemaid, kuid tõenäoliselt jääb sõelale Bluetoothi eelistav lahendus.
ELis tahetakse näha liiduülest äppi
Ka ei saanud ametnik veel öelda, kuidas jõuab äppi info, kas konkreetne kasutaja on nakatunud või mitte. Seda põhjusel, et arutelud on veel algusfaasis ja plaanis võivad veel muutuda.
“Kõige lihtsam tööprotsess oleks see, kus nakatumise kinnitamine toimub terviseameti kaudu. Kui me näeme, et on uus nakatumine, siis võtame (inimesega toim.) ühendust ja kui tal on rakendus olemas, siis küsime rakenduse või seadme koodi, et me oskaks ära märkida, et selle rakenduse omanik on positiivne ja sellega käivituks ülejäänud ahel,” kirjeldas ta.
Analoogne rakendus on juba võetud kasutusele Singapuris, on arenduses Norras ja Hollandis ning veel mitmes muus riigis. Euroopa andmekaitseinspektor kutsus Euroopa Liidu liikmesriike sel nädalal üles looma liiduülene äpp, mis järgiks kõiki isikuandmete kaitse reegleid.
Äpi puhul on kaks vabatahtlikkuse astet, esmalt on selle kasutuselevõtt vabatahtlik ning ka see, kas ja kui detailselt soovib selle kasutaja andmeid riigiga jagada. Tohver kirjeldas andmete jagamise vabatahtlikkust nõnda, et kasutaja ei pruugi tahta, et tema telefoninumbrit jagatakse terviseametiga ning kasutaja soovib saada ainult automaatseid teatud, kui on olnud lähikontaktis nakatunuga.
“Erineva detailsusega andmetega saab teha erinevaid asju. Minimaalne on see, et me saaksime inimesi automeeritult teavitada, et nad on olnud lähikontaktis, detailsema andmestikuga saaks kaardistada ka võimalikku keskkondlikku levikut, kohad, kus nakatunu on käinud. Aga kindlasti ei ole sellise detailsusega andmestik esmane prioriteet. Esmane prioriteet on, et inimesed saaksid teada, et nad on olnud lähikontaktis nakatunuga, ning selle teabe saamiseks ei saa me neilt eeldada detailse asukoha jagamist, kui nad seda ei soovi,” kirjeldas ta.
Kuigi konsortsiumi loomises jõuti kokkuleppele ning riigi eelistus on, et kiiruse huvides ei tasuks nad äpi arenduse eest ei ole selles osas veel ühest otsust langetatud. Kui riik peaks äpi eest maksma peaks järgima kõiki riigihangetega kaasnevad reegleid, mis mõnevõrra aeglustaks protsessi.
Loe lisaks: Dan Bogdanov: kuidas teha viirusega nakatunute kontaktijälitamist eetiliselt ja privaatsust austavalt?
