Kui 2011. aastal kasutas mobiil-IDd 1,9% e-hääletajatest, siis aasta-aastalt on selle osakaal suurenenud. Eelmisel aastal, ID-kaardi turvavea lahendamise ajal toimunud valimiste käigus kasutas mobiil-IDd 23,8% e-hääletajatest.

Ent Martensi sõnul on mobiilis kasutusel ka oluline hääle kontrollimise rakendus. “Nutitelefonil on tänapäeval hääletamisel on juba oma koht olemas. Sellega saab kontrollida, kas su arvuti on turvaline,” rääkis Martens.

Kui valija annab arvutis e-hääletamise käigus hääle, siis tekib hääle kontrollimiseks lühike ajaaken, mille jooksul saab mobiilirakendusega kontrollida, kas serverisse jõudis just õige hääl. See aitab välistada olukorrad, kus pahavara või muul moel on e-hääletamise rakendus arvutis kompromiteeritud ja hääl muudetakse ära.

“Praeguse statistika järgi kontrollib nutiseadmega oma häält 4%-5% hääletajatest, mis tundub väike. Tegelikult on see täiesti piisav. Statistiliselt on vaja umbes 2% kontrollijaid, et tuvastada rünne,” kinnitas Martens.

M-hääletamist pole viitsitud teha?

Geeniuse väljaandja Henrik Roonemaa esitas seisukoha, mille järgi mobiiliga hääletamisel osalemine on väga oluline ning see tuleks Eestis ära teha. “Mulle tundub praegu, et praegu pole seda veel tehtud ainult seepärast, et ei viitsita,” ütles Roonemaa.

Tema sõnul näitavad andmed tehnoloogia kasutamise kohta nii maailmast kui ka Eestist seda, et klassikalise personaalarvuti tähtsus on vähenemas. “Maalimas on juba praegu mitu korda rohkem nutitelefone ja PCde müük on languses,” rääkis Roonemaa.

Ka Eesti statistika järgi on mobiiltelefon üha tähtsam ja tähtsaim interneti kasutamise seade peaaegu kõikides vanusegruppides.

M-hääletamine eeldab kompromisse

Eesti e-hääletamise tehnoloogia loomise juures algusest peale olnud Sven Heiberg rääkis mobiilis hääletamise tehnilisest võimalikkusest.

Heiberg on teinud elektroonilise hääletamise rakendusi nii avalikule sektorile kui organisatsioonidele üle maailma. Mobiiliga hääletamise puhul on oluline otsustuskoht see, kas hääletamine peaks toimuma brauseris või eraldi rakendusena ehk äpis.

Kuigi brauseris on hääletamist teha võib-olla lihtsam, kuna ei tule teha eraldi äppe Androidi ja iOSi jaoks. Samas tõi ta ühe rahvusvahelise hääletamisrakenduse näite, kus enimkasutatud brauserite seas olid Mobile Safari, Chrome, Chrome Mobile ja Facebook. “Kui hääletamine algab, saadetakse kampaaniakorras üleskutseid hääletamiseks inimestele läbi SMSi ja ka Facebooki. Nii lähevadki inimesed hääletama Facebookist.”

Teiselt poolt äppide puhul on küsimus, kuidas siis usaldada platvormi turvalisust, nagu tekib küsimus personaalarvutites. Kui arvuti valijarakenduse kontrollmehhanismiks on mobiiliäpp, siis on midagi sarnast vaja ka mobiiliga hääletamisele.

Heibergi sõnul tuleb kindlasti teha kompromisse: näiteks ei saaks m-hääletamises osaleda ID-kaardiga. Võib-olla tuleks teha ka kompromiss selles osas, kas ja kuidas on võimalik serverisse jõudnud häält kontrollida nagu praegu e-hääletamises.

“Aga lõppjäreldus oleks: on võimalik küll. Andke ülesanne kätte ja teeme ära,” ütles Heiberg.

Äpp kahele eraldi platvormile

Mobiilirakenduste ja muu tarkvara arendamisega tegeleva ettevõtte Mooncascade tegevjuht Asko Seeba tutvustas erinevatele platvormidele äppide tegemiste tehnoloogiaid ja meetodeid.

Tema sõnul on kõige mõistlikum teha äpp Androidile ja iOSile, mis tähendab üldjuhul kahte eraldi arendustegevust.

“Kui meil on kiire, siis sisuliselt tuleb kahe rakenduse tegemiseks eelarve korrutada kahega. Kui aga aega on rohkem, siis saab ühe platvormi äppi varem arendada ja teisega teatud vigu vältida. See võib tähendada, et näiteks teise äpi tegemine on 1,8 korda kallim,” rääkis Seeba.

Ilma eeltöö ja igasuguste arvutuste tegemisteta pakkus ta, et ühe rakenduse tegemise töö maht võiks jääda suurusjärku 10 kuud inimtööd.