Uudis

Mailis Reps: küberluuramine ei kasvata usaldust ega turvalisust

1js9jun16d-2.jpg

Esitasime kuuele inimesele, kes tahavad saada Eesti presidendiks, küsimusi seoses infotehnoloogia ja Eestiga.

BBC küsib Eesti presidendilt, miks peaks Suurbritannia kasutusele võtma e-hääletuse nagu Eesti 10 aastat juba teinud on. Mida vastaksite?

Eesti Keskerakond on aastaid seadnud kahtluse alla e-valimiste turvalisuse, hääletajate anonüümsuse tagamise ning ka näiteks valimiste aja ja e-valimiste korra. Ehk siis ühetaolisuse ning salajasuse nõuded. Seega minu aus vastus neile oleks, et ka Eestis on aspekte, mida endiselt arutame, ning veendumust nii elektrooniliste valimiste täieliku turvalisuse kui ka salajasuse garantii osas ei ole.

E-residentsuse eesmärk on 10 miljonit "e-eestlast". Mida te teeksite, et see eesmärk kiiremini täituks?

Esimene eesmärk peab olema e-residentsuse kõrvalreaalseresidentsusehoidmine ning tagamine. Seega kavatsen seista selle eest, et eestimaalased ei lahkuks siit enam massiliselt ning neil oleks tagatud kõik edukaks eluks vajalik ka siinsamas Eestis.

Palju on räägitud sellest, et e-residentsuse tulemusena võivad Eestisse end registreerida rohkem välismaiseid ettevõtteid, küsimusi tekitab aga asjaolu, et kuidas toob e-residentsusmeile kasu? Rahalist kasu on võrdlemisi keeruline mõõta. Kui aga eesmärgiks on meie keele ja kultuuri suurem levik maailmaruumis, siis tuleks seda suunda ka rohkem arendada.E-eestlaste olemasoluon mõttekas, kui see aitab muuta Eestit maailmas suuremaks. E-residentsuseabil saame ühtlasi taastada sidet kodumaalt lahkunud eestlastega ning peame pingutama selle nimel, et nad Eestimaale naaseksid.

Tõmmake maha, mis teie arvates ei sobi ritta ja palun põhjendage:

a) Euroopas levib piiranguteta ja vaba internet, milles toimuvat võimud ei reguleeri
b) PPA-l, KAPO-l ja teistel julgeolekuasutustel on õigus Eesti internetilehekülgedelt eemaldada ebasobiv ja julgeolekule ohtlik sisu
c) Eestis otsustab ekspertidest koosnev internetiturvalisuse komisjon, kes, millal ja kuidas internetti kasutada saab, et tagada kõigi inimeste turvalisus, piirata lapsporno, ekstremismi ja piraattarkvara levikut
d) Riigid peavad tegema koostööd, et kehtesteda internetis toimuva üle piisav jälgimine ja kontroll, et tõsta kodanike turvalisust ja ära hoida kuritegusid.

Interneti kasutamine ei ole seesuguselt piiratud. Muidugi jälgitakse, et ei oleks ebasobivat materjali veebis, kuid seda ei tehta taoliselt.

Uber, Airbnb ja teised säärased jagamismajanduse ettevõtted:

a) on Eestisse teretulnud, kuid nad peavad jälgima kehtivaid seadusi ja regulatsioone
b) on Eestisse teretulnud ning vajadusel tuleb praegused seadused ja regulatsioonid ümber teha, et nad saaksid tegutseda
c) ei ole Eestisse teretulnud, sest nad õõnestavad välja kujunenud majandusharusid ja ähvardavad olemasolevaid töökohti

Mulle ei meeldinud stiil, millega üritati riigikogus läbi surudaUberilesobivat seadust, mis oleks kahjustanud tavapäraste taksojuhtide huve ning loonud sisuliselt ühele ettevõttele eritingimused. Samas on selge, et arengule kätt ette ei pane. Kuna aga konkreetseltUberipuhul saab igaüks aru, et jagamisteenus on siiski taksoteenus, tuleb neile tagada ka samasugused alusseadused.

(Palusime Repsil täpsustada valikut:"On selge, etc) on kõige ebasobivam, kuid joonisin alla variandia), sest see oli sobivaim." – toim)

Kas teie arvates peaks Eestil olema luureotstarbeline küberüksus – häkkerid – vastavates ametkondades?

Tegemist on väga libeda teega, millele on raske piire seada ning mis teatavaks saamise korral saab suure pahameele osaliseks nii liitlaste kui ka tavakodanike poolt – seda oli näha NSA lekete puhul. Küsimus on selles, et kuhu seada piirid? Kelle tagant luuratakse, kelle õigusi ja privaatsust sellega rikutakse ning milliseid sidemeid lõhutakse? NSA intsident, kus jälgiti mitmete sõbralike riikide juhtide telefonivestlusi jae-kirju, lõi liitlaste vahele mitmeid mõrasid, mida on raske parandada. Seega olen täna arvamusel, et eriüksuste ja eriõiguste andmine ei lisa turvalisust.

Kas Eesti kaitsejõudude üks rolle NATOs võiks teie arvates olla küberrünnete läbi viimise võimekus?

Tõenäoliselt ei soovi ükski riik tunnistada, et neil üldse on taolised üksused. Pigem räägitakse kaitseüksustest, kuid on ka selge, et kui oskad kaitsta, oskad vajadusel ka rünnata.NATOküberkaitsekoostöökeskus juba asub Tallinnas ning Eesti on selle valdkonna selge eestvedaja. On selge, et ka muudkübervaldkonnakeskused võiksid olla meie vedada.

Juhtumianalüüsid:

1) India suur IT-firma plaanib avada Eestis 500 töötajaga allüksuse Haapsalu, tahab sisse tuua 250 programmeerijat Aasiast ja 250 endisest NSVList, asukohaga Haapsalus. Kohalikud inimesed on 500 töötaja Haapsallu toomisele väga vastu. Firma palub teie abi avalikkuse veenmisel, et see on Eestile hea. Kuidas käitute?

Riigijuhtide üheks ülesandeks on kahtlemata ettevõtluse arendamine ningväliskompaniidesiia meelitamine. Sellest võidab kokkuvõttes Eesti majandus ja seeläbi ka Eesti inimesed. 500 sisserändajat on Haapsalu suguse väikelinna jaoks liiga palju. Eriti arvestades, et ettevõtluse laiendamise juures soovitakse ikkagi luua uusi töökohti. Tallinnast, Harjumaalt ja Tartust eemale uute ettevõtete rajamine ning eeliste sisse viimine (ka maksuerisusteks) on mu südameasi. Aga kui kogu tööjõud soovitakse sisse tuua, siis ma ei aitaks küll kaasa ettevõtte loomisele. Kui aga ettevõte vajab mõne spetsialisti kaasamist, agapalkab peamiselt kohalikke inimesi ja loob seeläbi juurde uusi töökohti, olen valmis isiklikult ettevõttele nõu andma just Eestisse tulla.

2) Noortest Eesti ettevõtjatest ja inseneridest koosnev idufirma, mis tegeleb droonidega metsamajanduses, on jäänud jänni Austraalia turule sisenemisega. Otsus on Austraalia põllumajandusministri kabinetis kaalutlemisel. Teid ootab riigivisiit Austraaliasse ja kohtumine ministriga. Eesti ettevõte palub teil aidata Austraalia ministrit veenda, et neid riigis turule lastaks. Kuidas käitute?

Kõigepealt viin ennast asjaoludega täpsemalt kurssi ning loomulikult ka kohtun ettevõtte esindajatega, et parimal võimalikul viisil meie ettevõtet aidata. Eesti on tugev IT- ning tehnoloogiamaa, mille kuvandit peab Vabariigi President veelgi võimendama. Eesti presidenti saadab välissõitudel tihtipeale ettevõtjate delegatsioon ning sellele reisile tuleks kaasa võtta antud valdkonna esindajad, kellel tuleks kokku panna veenev esitlus, mis saaks ka Eesti presidendi toetuse. Äridelegatsioonid ongi selleks mõeldud, et president saaks meie ettevõtlikke inimesi hea sõna ning kontaktidega välismaal aidata, laiendades seeläbi Eesti ettevõtete haaret. See on kasulik meie majandusele ja inimestele.

3) Kümme Eesti keeleteadlast paluvad abi, et helistaksite Apple'i asepresidendile Phil Schillerile ja paluksite, et järgmine iPhone oleks eestikeelne. Kuidas käituksite?

Laenates sõnu tänase Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese hiljutisesttweedist– eestlased oskavad suurepäraselt inglise keelt. See on meie üks tugevusi maailmas. Kui tahame kuidagi Eestile täiendavalt tähelepanu tõmmata, siis tuleks pakkudaPhilSchillerile e-residentsust.

Foto: Juss Saska/PM/Scanpix

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.