Esitasime kuuele inimesele, kes tahavad saada Eesti presidendiks, küsimusi seoses infotehnoloogia ja Eestiga.
BBC küsib Eesti presidendilt, miks peaks Suurbritannia kasutusele võtma e-hääletuse nagu Eesti 10 aastat juba teinud on. Mida vastaksite?
Eesti ei saa dikteerida ühelegi riigile, milline valimissüsteem tuleks kasutusele võtta. See on iga riigi otsus. Aga oleme valmis jagamaoma kogemusi.
Eesti oli esimene riik maailmas, kes võrdsustas e-valimised traditsiooniliste valimistega ning meil on 10-aastane praktika KOV, parlamendi ja Europeralamendi e-valimistest.Meie kogemus on positiivne. Elektroonilised valimised võimaldavad tuua "valimised inimese juurde koju" ehk muudavad valimistel osalemise lihtsamaks. E-valimisteks on vaja ID-kaarti või mobiil-ID-d ja arvutit.
Inimesed on e-valimised omaks võtnud.Seda kinnitab ka statistika: kui esimestel valimistel (2005) eelistas elektroonilist hääletamist 1,9% valijatest, siis viimastel valimistel (2015) oli see protsent 30%. Elektroonilised valimised põhinevad usaldusel riigi vastu. Riigi ülesanne on tagada valmiste turvalisus. Meilt on korduvalt küsitud, kas e-valimised on turvalised ja anonüümsed. Võin vastata mõlemale küsimusele jaatavalt. Praeguseni ei ole keegi suutnud tõestada, et e-valimised on vähem turvalised kui traditsioonilised valimised. Samuti on tagatud hääletajate sõltumatus oma otsuse tegemisel. Selleks on loodud süsteem, kus võib hääletada korduvalt ja kehtima jääb viimane e-hääletus või valimispäeval valimisjaoskonnas panberil antud hääl.
Paljud riigid on tutvunud meie kogemusega ja mitmed valmistada ette e-valimisi. Olen kindel, et ka UK saab õppida meie kogemusest.
E-residentsuse eesmärk on 10 miljonit "e-eestlast". Mida te teeksite, et see eesmärk kiiremini täituks?
Jätkan seda, mida olen teinud välisministrina – tutvustanud programmi ning kõrvaldanud konsulaarbürokraatiat.
Lisaks sellele julgustaksin paremat koostööd Eesti sees programmi arendamisel, et muuta see välismaalastele ahvatlevaks. Selleks ei piisa digiallkirja andmisest ja paari bürokraatliku funktsiooni lihtsustamisest. Kui e-residentsus on sõnades meie prioriteet, siis see peab selleks saama ka tegudes, ka raha eraldamisega uute teenuste rakendamiseks, avalduste kiiremaks menetlemiseks,kaartide kiiremaks väljastamiseks jne.
Rõhutaksin programmi turvalisuse poolt. Ja ootaksin suuremat panust ettevõtjatelt. Piltlikult öeldes: raudtee on loodud, nüüd tuleb lisada ronge ja vaguneid (tooteid ja teenuseid), mis suurendaksid huvi e-residendiks olemise vastu. Samuti võiks järgmise sammuna kaaluda lisaks üksikute e-residentide värbamisele ka püüda veenda mõnda suurfirmat, et ta kasutaks e-residentsuse teenuseid ja laiendaks e-residentsusekõigile oma töötajatele. See võiks pakkuda huvi rahvusvahelistele korporatsioonidele, mis tegutsevad mitmes riigis ja mitme erineva jurisdiktsiooni all. Siis kasvaks e-residentide arv hüppeliselt – 5000 või 100 000 või rohkemgi.
Tõmmake maha, mis teie arvates ei sobi ritta ja palun põhjendage:
a) Euroopas levib piiranguteta ja vaba internet, milles toimuvat võimud ei reguleeri
Interneti levikut reguleerivad seadused, ka rahvusvaheline õigus, samuti nagu igat teist valdkonda. Kuigi internet on suhteliselt uus nähtus, ei tohi internetimaailmas valitseda anarhia ja ei valitsegi. Paraku ei ole kõik internetis toimuv vaba ja piiranguteta, kuigi teoorias peaks nii olema. Näiteks on geoblokeeringud vastuolus EL kaupade ja teenuste vaba liikumise põhimõttega.
b) PPA-l, KAPO-l ja teistel julgeolekuasutustel on õigus Eesti internetilehekülgedelt eemaldada ebasobiv ja julgeolekule ohtlik sisu
Tãiendan:vastavalt kehtivatele seadustele.
c) Eestis otsustab ekspertidest koosnev internetiturvalisuse komisjon, kes, millal ja kuidas internetti kasutada saab, et tagada kõigi inimeste turvalisus, piirata lapsporno, ekstremismi ja piraattarkvara levikut
Üldine põhimõte –internet on vaba ja seda saab piirata ainult seadustega ja rahvusvahelise õigusega.
d) Riigid peavad tegema koostööd, et kehtesteda internetis toimuva üle piisav jälgimine ja kontroll, et tõsta kodanike turvalisust ja ära hoida kuritegusid.
Kuid see ei tohi olla diskrimineeriv.Riigid peavad tegema koostööd, et tagada internetivabadus, IKT kasutamine, leppida kokku vastutustundliku riigi käitumise reeglid ning rahvusvahelise õiguse kohaldumine IKT kasutamisele. Riikidevaheline koostöö on vajalik kuritegevuse ennetamiseks ja kuritegude avastamiseks. Aga see ei tohi muutuda ettekäändeks interneti ebaseaduslikule piiramisele. Piirid on sätestatud rahvusvahelistes lepingutes/konventsioonides ja siseriiklikud seadused peavad olema nendega kooskõlas, sealhulgas inimõigustega.
Uber, Airbnb ja teised säärased jagamismajanduse ettevõtted:
a) on Eestisse teretulnud, kuid nad peavad jälgima kehtivaid seadusi ja regulatsioone
b) on Eestisse teretulnud ning vajadusel tuleb praegused seadused ja regulatsioonid ümber teha, et nad saaksid tegutseda
c) ei ole Eestisse teretulnud, sest nad õõnestavad välja kujunenud majandusharusid ja ähvardavad olemasolevaid töökohti
Ei ole nõus alapunktiga C, sest arvan, et jagamismajandus suurendab konkurentsi, ergutab innovatsiooni, rikastab majandust ja seeläbi suurendab SKT-d. Punktid A ja B on väga olulised – ettevõtted peavad täitma seadusi ja kui on vaja, siis tuleb seadusi ka täiendada/muuta.
Kas teie arvates peaks Eestil olema luureotstarbeline küberüksus – häkkerid – vastavates ametkondades?
Väga keeruline on tõmmata piiri kaitsva ja ründava (defensive vs offensive) poole vahele. Pean oluliseks, et riik teeb kõik vajaliku küberturvalisuse tagamiseks ja kübervõimekuse tõstmiseks.
Kas Eesti kaitsejõudude üks rolle NATOs võiks teie arvates olla küberrünnete läbi viimise võimekus?
NATO Varssavitippkohtumine määratles küberi kui viienda sõjapidamise domeeni. Eestil on täna väga hea kübervõimekus, ka kaitsealane, nii siseriiklik kui rahvusvaheline. Seda kinnitavad meie õppused, meie cyber range'i tunnistamine NATO cyber range'ks, aga ka NATO Küberkaitsekeskus Tallinnas. Peame olema valmis sõjaks küberruumis, nii nagu oleme valmis maal, merel ja õhus. (Jätaksin kosmose sellest loetelust välja). Jah, näen, et Eestil on selleks võimekus olemas. Vt eelmist vastust.
Juhtumianalüüsid:
1) India suur IT-firma plaanib avada Eestis 500 töötajaga allüksuse Haapsalu, tahab sisse tuua 250 programmeerijat Aasiast ja 250 endisest NSVList, asukohaga Haapsalus. Kohalikud inimesed on 500 töötaja Haapsallu toomisele väga vastu. Firma palub teie abi avalikkuse veenmisel, et see on Eestile hea. Kuidas käitute?
Minu eesmärgiks oleks tuua IT suurfirma Eeetisse ja anda võimalikult palju töökohti Eesti inimestele. Alustaksin sellest, et uurin, kas, kui paljuja kuidas oleks võimalik koolitada Eesti inimesi, et saaksid töötada selles IT firmas ning kas saaks tellida vastavad kursused TTÜ-lt ja/või TÜ-lt.
Meil on positiivsed kogemused – Kühne+Nagel, Arvato Bertlesmann, kus paari aastaga on palgatud kohapealt paarsada inimest. Samas saan aru, et sellega kaasneb töötajate "äratõmbamine" väikestest IT ettevõtetest, kes ei suuda konkureerida palkadega, mis omakorda võib anda hävitava löögi vähemalt mõnedele Eesti IT ettevõtetele.Lahendus võiks olla India IT-firma Eestisse tulekkoos teatud arvu töötajatega, kes taotlevad elamis- ja tööload ning teatud arvu Eesti inimeste palkamine. Aga fakt on see, et see kaasus tõstatab palju küsimusi, mis on seotud meie inimeste koolitamisega (milliseid spetsialiste vajame), elukestva õppega ja ümberõppega (töötajate ja töötute ümberprofileerimine aladele, kus vajatakse töötajaid), milliseid ettevõtteid ootame Eestisse jne.
2) Noortest Eesti ettevõtjatest ja inseneridest koosnev idufirma, mis tegeleb droonidega metsamajanduses, on jäänud jänni Austraalia turule sisenemisega. Otsus on Austraalia põllumajandusministri kabinetis kaalutlemisel. Teid ootab riigivisiit Austraaliasse ja kohtumine ministriga. Eesti ettevõte palub teil aidata Austraalia ministrit veenda, et neid riigis turule lastaks. Kuidas käitute?
Pean oluliseks Eesti ettevõtete huvide esindamist ja kaitsmist, vajadusel ka üksikute ettevõtete probleemide tõstatamist kahepoolsetel kohtumistel. Olen seda teinud suursaadikuna ja välisministrina ning jätkan ka presidendina. Millisel tasemel ja milliste meetoditega konkreetset juhtumit lahendada/lahendusele kaasa aidata sõltub asjaoludest. Antud juhul paluksin ettevõtte ja probleemide väga põhjalikku analüüsi/selgitust, kaasates VM ja saatkonna Canberras. Seejärel otsustan, kas tõstatan küsimuse riigivisiidi ajal või on mõni teine lahendus efektiivsem.
3) Kümme eesti keeleteadlast paluvad abi, et helistaksite Apple'i asepresidendile Phil Schillerile ja paluksite, et järgmine iPhone oleks eestikeelne. Kuidas käituksite?
Presidendina ma ei helistaks keeleküsimuse pärast ei Apple'i asepresidendileega CEO'le, aga jätaksin meelde ja tõstataksin esimesel võimalusel, kui kohtun kellegagi Apple'i juhtkonnast.
Foto: Sander Ilvest/PM/Scanpix
