Digi

Meenutus: suurt riigiabi paluva Bolti omanikud viisid ärikehad Lätti

Bolti logoga auto.Foto: Bolt

Majanduskriisi mõjul hinge vaaguva Bolti omanikud, kes tahavad riigilt 50 miljoni eurost abi, viisid mõne aasta eest oma ärikehad Lätti.

Nimelt kirjutas Äripäev toona, et Bolti asutajad Martin Villig, Markus Villig ja Oliver Leisalu otsustasid 2017. aasta sügisel oma ettevõtted, mille kaudu nad Bolti omavad, Lätti registreerida.

Martin Villig registreeris oma ettevõtte Zero Technologies, Markus Villig Mordor Managementi ja Oliver Leisalu ettevõtte Grest Technologies Lätti 2017. aasta novembris.

„Ega siin mingit muud põhjust olla saa kui maksud,“ ütles advokaadibüroo TRINITI advokaat Siim Maripuu toona. Ilmselt mõjukaim põhjus on soodsamad tingimused osaluse võõrandamisele ja dividendide maksustamisele.

Muuseas, järgnenud 2018. aasta mais kaasas Bolt rekordilised 150 miljonit eurot, kusjuures juhtinvestoriks oli Saksamaa autotootja Daimler ning investeerimisringis osales ka Bolti strateegiline partner Hiina sõidujagamisettevõte Didi.

Tehinguga kasvas ettevõtte väärtus miljardi dollarini.

Miks vennad Villigid ja Oliver Leisalu otsustasid samal ajal oma ettevõtted Lätti registreerida, jäigi oletuseks, sest ajakirjanike küsimustele nad toona vastata ei soovinud.

Põhiäri kukkus kokku

Kui veel kuu alguses väitis takso- ja kullerteenuseid vahendava Bolti asutaja Markus Villig DigiPROle, et nende põhiäri on kukkunud 20-30 protsenti, siis äsja avalikuks tulnud andmetest nähtub, et ettevõtte käive on langenud tervelt 85% ning ta vajab riigilt tuge, et ellu jääda.

Nimelt saatsid Bolti asutajad Markus ja Martin Villig peaministrile, majandus- ja taristuministrile ja väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile kirja, kus paluvad riigilt 50 miljonit eurot laenu.

“Võttes arvesse mõju Bolti käibele (langus 85%) ja teadlaste mudeleid, et majanduse taastumine toimub järk-järgult ning tänase prognoosi järgi ilmselt alles juunis-juulis, on meie minimaalne finantseerimisvajadus aprillist alates järgmisteks kuudeks vähemalt 15 miljonit eurot kuus, kokku 50 miljonit eurot,” kirjutasid vennad.

“See summa on vajalik püsikulude katmiseks ja turu muutustest tulenevateks kiireteks investeeringuteks, ​et tagada ettevõtte jätkusuutlikkus ja võimekus kriisist välja tulla ilma saatuslike mõjudeta,” jätkasid Villigud andes mõista, et ettevõte vaagub hinge. 

Kulude all peavad nad silmas peamiselt palku, kusjuures juba on jõustatud palgakärped kõigile ettevõtte töötajatele, ning olemasolevad pikaajalised siduvad kohustuse täitmist.

Eelmisel majandusaastal ligi 60 miljoni eurose kahjumi teeninud Bolt sõlmis alles tänavu aasta alguses Euroopa Investeerimispangaga (EIP) laenulepingu, mille raames pank toetab Bolti tootearendust ja laienemist 50 miljoni euroga.

Praegu firma enam pangast riigi abita laenu ei saa. Loe pikemalt artiklist: “Ootamatu pööre: Bolt vaagub hinge ja tahab väga suurt riigiabi” ja “Idufirmas sellest ei räägita: tuleb pankrotilaine”.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.