“Kuigi merekaablite rikked on tänaseks parandatud ja sideteenustes häireid ei esinenud, tasub meil olla valmis ka keerulisemateks olukordadeks. Sidevaldkond on kommertsvaldkond, mis tähendab, et me riigina sinna liiga palju ei sekku,” selgitas Kuningas.
Tema kirjeldusel on MKM-i huvi ja ülesanne tagada, et ühendused maailmaga ja sideteenused oleksid igal hetkel toimivad. Õppuse formaat võimaldas harjutada koostööd sideettevõtetega nii teavituse, olukorrapildi loomise kui ka mõjude hindamise ja probleemide lahendamise mõttes.
Õppuse käigus mängiti läbi järk-järgulist välisühenduste katkemist kuni olukorrani, kus ükski piiriülene kaablipõhine mere- või maismaaühendus enam ei toimi.
Osalistel tuli iga etapi juures anda ülevaade sündmusest ja selle võimalikust mõjust lõppkasutajatele ning pakkuda välja tehnilisi lahendusi. Lisaks arutati TTJA kui regulaatori ja MKM-i kui poliitikakujundaja rolli eri etappides.
Õppuse mängujuhi, MKM-i riigiside nõuniku Erik Jansoni sõnul sujus õppus hästi ning andis kindlustunnet.
“Hea meel oli näha, et ettevõtted olid mõelnud läbi, kuidas erinevate lahendustega välisühenduste katkemise korral oma teenust üleval hoida või kas ja kuidas tuleks vajadusel piirata teenuste mahtusid,” rääkis Janson.
Eestil on tema sõnul väikese riigi kohta suur hulk välisühendusi, mida sideteenuste pakkujad ristkasutavad ning suudavad tagada isegi kolme ja enamakordset dubleeritust. Ehitamisel ja planeerimisel on mitmed täiesti uued välisühendused, mis muudavad Eesti digitaristut veelgi töökindlamaks.
