Flex S on kontseptsioon, mille ekraan tuleb lahti S-kujuliselt. Kui seade on kompaktseks volditud, on näha vaid ühte kolmandikku ekraanist. Kui ekraan on lahti tehtud, on seade 16:10 kuvasuhtega.

Flex G on sarnane, kuid see seade voldib G-kujuliselt nii, et ühtegi osa ekraanist ei jää näha. Samsungi sõnul aitab see paremini kaitsta ekraani, kuid vähemalt sellel prototüübil ei ole teisel pool sekundaarset ekraani ning sellepärast tuleks iga teate vaatamiseks telefon vähemalt osaliselt lahti voltida.

Kolmas kontseptsioon on Flex S-i telefoniversioon. Seadme mehhanism on samasugune, kuid väiksem ning selle ühes otsas on väike läbipaistev osa, läbi mille saab kasutaja näha osa seadme “tagumisest” ekraanist.

Kõik need prototüübid on täiesti töötavad, kuid tõenäoliselt pole neid nii pea veel turule oodata. Nii nagu Samsungi praegustel kokkuvolditavatel telefonidel, on ka nende seadmetega tükk tööd, et need oleks piisavalt vastupidavad, õhukesed ja soodsad.

Praegu tunduvad need prototüübid olema pigem paksemapoolsed. Tavaline telefon on umbes 8 mm paks ning praeguse Z Fold telefoniga pole mingit maagiat kasutatud – kokkuvoldituna on seade 16mm paks. Seega peaks piltidel olevad kontseptsioonid umbes 24 mm paksused olema. See on isegi paksem, kui originaalne Nokia 3310.

Ning viimaks, isegi praegu on vahepeal probleeme Z Fold 3 ekraanidega, millel on vaid üks painutuskoht. Sellepärast on praegu veel lahtine, kui vastupidavaks ja murevabaks suudab Samsung need seadmed lähemas tulevikus teha.