Uudis

Politsei: ilma loata naabri wifi kasutamine on seadusevastane ja võib lõppeda vangistusega

Leidub inimesi, kes ei soovi ise internetiteenuse eest tasuda ning kasutavad selle asemel naabrite wifi-võrke. Kui aga võrk peaks olema kaitstud parooliga ning ikkagi kuidagi võrku pääseda, siis on tegemist seadusrikkumisega, mille eest võidakse karistada ka vangistusega.

Keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Olja Kivistik ütles Geeniusele, et avalikku internetivõrgu kasutamine ei ole seadusevastane, kuid probleemid tekivad aga siis, kui logida sisse parooliga kaitstud võrku. Seda isegi juhul, kui võrgu omanik on parooli ise jaganud, kuid keelanud seda kasutada.

“Keelatud on parooliga kaitstud internetivõrku sisselogimine nii juhul, kui inimene arvab ära parooli kui ka juhul kui talle on parool antud, kuid keelatud seda kasutada,” sõnas ta.

“Sellisel juhul võib karistus olla rahatrahv või kuni kolm aastat vangistust,” ütles Kivistik.

Kui aga kasutaja kahtlustab, et keegi sellisel moel tema wifi-võrku kasutab, siis tuleks pöörduda politsei poole.

“Olukorras, kus inimene kahtlustab, et tema internetivõrku on ebaausal teel kasutatud, tasub pöörduda politsei poole, kes vastavalt asjaoludele annab teada, millist täiendavat infot on vaja,” ütles Kivistik. Tema sõnul ei ole keegi veel säärase probleemiga politsei poole pöördunud.

Miks peaks sind huvitama, et keegi sinu võrku kasutab?

Lisaks sellele, et tundmatud kasutajad wifi-võrgus võivad internetikiirused aeglasemaks muuta, võivad nad võrgu omanikule kaasa tuua ka ohtralt pahandusi. Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakonna juhataja Klaid Mägi selgitas, et näiteks võidaks võrgu kaudu teha pommiähvardus või laadida alla keelatud sisu, mille tulemusel jääks mulje, justkui oleks seda teinud võrgu omanik.

Mägi lisas, et sellisel juhul on võrgu omanik see, kes peab tegevuse kohta aru andma. “Loomulikult kui kõik sinu kodumasinad on ära konfiskeeritud ja politsei need läbi uurib, jõutakse järeldusele, et see tõenäoliselt sina ei olnud, aga kas see on see, millega tahad tegeleda?” ütles Mägi.

Murekohtadena tõi Mägi välja veel ka selle, et kuna mitmed inimesed märgivad koduse wifi-võrgu ka oma koduvõrguks, siis võib olla võimalik, et võõras, kes end võrku ühendab, saab ligi ka teistes võrgus olevate arvutite jagatavatele failidele.

Ta tõi välja, et oluline on ruuteri kaitsmine parooliga, kuid samuti on oluline ruuteri nime vahetamine, kuna enamlevinud ruuterite puhul võib tehaseparoolid kerge vaevaga üles leida.

Seega tuleks wifi-võrgule anda ka uus nimi, mitte jätta selle nimeks näiteks Speedtouch-123-ABC. Lisaks sellele võiks paroole regulaarselt vahetada.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.