Sel nädalal valmis riigi tellitud analüüs, milles uuriti, kas ja kuidas on tehniliselt võimalik nutiseadmega e-hääletamist võimaldada. Analüüsis leiti, et tehniliselt on see teostatav, kuid selle võimaldamiseks peab maandada teatud turvariske.
Konkreetsemalt leiavad analüüsi autorid, et mobiiliga hääletamist saab võimaldada iOSi ja Androidi operatsioonisüsteemi kasutavatel seadmetel. Turvalisuse tagamise nimel nähakse seda võimalust aga vaid neil seadmetel, mis kasutavad kõige uuemat versiooni nimetatud süsteemidest.
Edasi uuritakse, kuidas oleks nutiseadmega e-hääletamine tehniliselt kui ka seadusandlikult teostatav ja seejuuresturvariskid maandatud. Eriolukorra valguses leiab riigi valimisteenistuse juht, et on oluline leida alternatiivseid hääletamisviise paber- ja e-hääletamise kõrval. Vabariigi valimiskomisjon arutab analüüsi 6. mail toimuval istungil.
Roheline tuli telefonihääletusega edasiminekuks
Riigi valimisteenistuse ja riigi infosüsteemi amet (RIA) tellisid AS Cyberneticalt analüüsi, milles hinnati nutiseadmega e-hääletamise võimalust. Riigi valimisteenistuse juhi Arne Koitmäe hinnangul andis analüüs nutiseadmega e-hääletamisega edasiminekule rohelise tule, kuid edasi tuleks mõelda, kuidas oleks see tehniliselt kui ka seadusandlikult teostatav ja seejuures turvariskid maandatud.
“Analüüsist selgub, mida on tarvis teha, et e-hääletamist mobiilsete vahenditega läbi viia ning mis küberohtudega peaksime sealjuures arvestama. Nutiseadmete kasutamine on üldises kasvutrendis ja seetõttu võiks e-hääletaminegi olla peagi sealmaal, kus inimesed saaksid oma hääle anda turvaliselt mobiilsete vahenditega. Lisaks on ka nutitelefonide ja tahvelarvutite turvalisus muutunud laua- ja sülearvutitega üha sarnasemaks, mistõttu ei erine turvalisuse aspektist nutiseadmega hääletamine arvutiga hääle andmisest,” ütles Koitmäe.
Detailses analüüsis on arvestatud kõigi võimalike riskide ja ohtudega, näiteks analüüsiti sedagi, et tähelepanu otsivad häktivistid võivad tahta nutiseadmega e-hääletamist rünnata. Kuid ka seda, et mõni valimistel kandideeriv inimene soovib endale hääli juurde saada, sellise võimaluse puhul tõdeti, et limiteeritud vahendite ning tehniliste teadmiste puudumise tõttu on selleks väga väike tõenäosus.
Võimalikele küberohtudele on analüüsis toodud välja ka mitmeid lahendusi. Näiteks on pakutud välja lahendus, et e-hääle andmise järgselt saab hääletaja valimisteenistuselt riikliku postkasti @eesti.ee kaudu teavituse, kui tema hääl on kirja läinud. Sarnast lahendust on e-hääletamise puhul ka varasemalt kaalutud, kuid on jõutud järeldusele, et see teeks häälte ostmist ja müümist lihtsamaks. Lahendusena nähakse, et e-valimiste kinnituskirju ei salvestataks @eesti.ee meilikasti pikaajaliselt.
Tehniliselt poolelt leitakse, et nutiseadmega hääletamine on võimalik vaid läbi iOSi ja Androidi äppide, mitte läbi veebipõhise lahenduse. E-hääle kontrollrakenduse kohta pakutakse samuti lahendusi, kuid sel teemal soovitatakse teostada uuringuid testgruppidega.
