Viimasel ajal Eestis populaarseks muutunud tasakaaluliikurid, midamaailmas kutsutakse hoverboardideks, on ühelt küljelt seaduse poolt reguleeritud sarnaselt vanematele seadmetele, kuid teisalt säärast seadusandlust jälgides nendega tänaval sõita ei tohikski.

Politsei ja piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalvetalituse juhiAlvar Pähkeli sõnul loetakse sedaliikumisvahendit tasakaaluliikuriks. Seadus kirjeldab tasakaaluliikurit kui seadet, mis on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk.

Seaduse järgi on aga ka sätestatud, sõidukil peab olema hämaral ajal nähtavuse suurendamiseks helkurid, signaalkell, spidomeeter ja iseeneslikku liikumist pidurdav seade. Kaasaegsetel tasakaaluliikuritel signaalkella, spidomeetrit või liikumist takistavat seadet ei ole ningei ole neid ka ühelgi lihtsal moel võimalik lisada.

Seega tundub, et vananenud seadusandlus on moodsamatele tasakaaluliikuritele ette jäänud. Sama kinnitab ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veondus- ja liiklustalituse juhataja Sander Salmu.

"Tasakaaluliikuri mõiste koos tasakaaluliikurile kehtestatud nõuetega lisati liiklusseadusesse esmakordselt 2011. aastal,"ütles Salmu. "Kehtivate nõuete välja töötamisse kaasati tasakaaluliikuritega Eestis seotud ettevõtted ning nõuete kehtestamisel võeti arvesse toona kasutusel olnud tasakaaluliikurid. Nõuete kehtestamisel peeti eelkõige silmas nn klassikalisi kaherattalist juhtrauaga tasakaaluliikurit."

Seega on seaduse valmimise hetkel silmas peetud klassikalist Segwayd, millel on ka juhtraud, kuhu saaks kinnitada signaalkella ning spidomeetri. Siiski, Segwayde populaarsus on viimastel aastatel vähenenud ning nende asemel näeb linnapildis aina enam ilma juhtrauata tasakaaluliikureid.

Nad on hoopis jalakäijad?

Salmuütles, et seaduse eesmärk ei ole kõikvõimalikke liikureid reguleerida ning modernseid liikureid võiks vaadata hoopis kui jalakäijaid.

“Liiklusseaduse kohaselt loetakse muuhulgas jalakäijaks rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muid sellesarnaseid abivahendeid kasutav liikleja. Seega tuleks eristada nn klassikalist tasakaaluliikurit ja liikumist abistavat vahendit, mille kasutajat loetakse jalakäijaks. Kui praktikas tekkib probleeme seadusandluse rakendamisega, tuleb kaaluda ka seadusandluse täpsustamist,” ütles Salmu.

Seega seadus küll liigitab ka jutuksoleva kulguri tasakaaluliikuri alla, kuid praktikas seda säärasena ei vaadata.

"Küll aga peab tarbijakaitse nõuete kohaselt seadme müüja olema võimeline kliendile selgitama seadme kasutamisega kaasnaivad piiranguid. Samuti on igal liiklejal oluline selgeks teha seadme kasutamisele kohaldatavad nõuded,"ütles Salmu.

Politsei sõnul kehtib aga seadus tasakaaluliikuritele ikka nii, nagu kirjas.

"Liiklusohu tekitamisel või -rikkumiste korral kehtib seadus samamoodi ka tasakaaluliikuri juhtidele ning sellisel juhul tuleb neil juhtunus ka samaväärselt vastutus võtta,"ütles Pähkel.

Pähkeli sõnul politseil siiani tasakaaluliikuritega liigset kokkupuudet olnud ei ole ning ta toob näitena kokkupuutest vaid ühe tõsisema õnnetuse.

"Üks raskemate tagajärgedega juhtum pärineb aga selle aasta 2. juunist. Siis juhtus Mustamäel liiklusõnnetus, kus Volkswageni juht sõitis otsa tasakaaluliikuriga sõitnud 16-aastasele noormehele. Tasakaaluliikurit juhtinud nooruk reeglite vastu ei eksinud. Küll tuvastas politsei sel autojuhil alkoholijoobe, tal puudus ka juhtimisõigus ning tema suhtes alustati kriminaalmenetlust,"selgitas Pähkel juhtunu tagamaid.

Seega on keeruline öelda, mis juhtub, kui politseinik peaks kulguriga liikleja kinni pidama. Ühelt poolt lubab seadus säärases olukorras karistuse määrata, kui selles näpuga järge ajada, kuid seaduse eest vastutav ministeerium ei soovi asja nii vaadata.

Arstid kulguriõnnetustega tihti kokku ei puutu

Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Vassili Novak ütles, et tasakaaluliikurite tõttu onarstide poole pöördumiste arv olnud nii väike, et selle alusel ei ole võimalik teha üldistusi.

"Üksikute pöördumiste järgi võib öelda, et vigastused on samalaadsed kui näiteks jalgrattaga või rulluiskudega sõitmisel kukkumise korral,"ütles Novak."Üksikuid kergemaid õnnetusjuhtumeid kulguritega on olnud ning siis on inimestel tulnud pöörduda traumapunkti."

"Oleme seisukohal, et turvavarustus, näiteks põlve-, küünarliigeste kaitsmed ning kiivrid vähendaksid oluliselt trauma raskusastet. Seega kindlalt soovitame kasutada neid kulguritega sõitmisel ning kindlasti tuleb järgida ka ohutusreegleid,"ütles Novak.

Foto: erakogu