USA riikliku julgeoleku nõunik Robert O’Brieni sõnul on Huaweil sidevõrkudele ilma operaatorite teadmata olemas ligipääs, mis võimaldab neil liiklust pealt kuulata, kirjutab Wall Street Journal.
Ajalehele antud usutluses ütles O’Brien, et USA ametivõimudel on tõendusmaterjale, et Huaweil on salajane ligipääs tundlikule informatsioonile ning lisaks on ettevõte andmeid ka üle maailma müünud.
Tippametniku sõnul on ligipääs saadud sidevõrkudes kasutatavate seadmete kaudu ning salajane tagauks eksisteerib ka 4G seadmete puhul. Eestis tegutsevatest sideoperaatoritest kasutab 4G puhul Huawei seadmeid vaid Elisa.
Ameeriklased on liitlasi informeerinud
Ajalehe sõnul hoidsid ameeriklased Huawei kohta käivat informatsiooni kuni eelmise aasta lõpuni salastatuna. Tuginedes Ühendkuningriigi, Saksamaa ja USA ametnikele väidab ajaleht, et ameeriklased on eelmise aasta lõpust alates informatsiooni liitlastega jaganud.
Eelmise aasta lõpus allkirjastas peaminister Jüri Ratas Washingtoni visiidi ajal USA asepresidendi Mike Pence’iga ühisavalduse 5G võrkude turvalise arendamise kohta. Analoogse avalduse on allkirjastanud ka USA ja Poola ning tolle avalduse allkirjastamise järgselt ütles Pence’i kabinetiülem Marc Short konkreetselt, et Hiina kommunistlikule parteile ei tohi anda võimalust luureandmete kogumiseks Huawei kaudu.
USA on juba pikalt liitlasi survestanud hoidumaks Huawei seadmetest sidevõrkudes, kuid seni on ameeriklased öelnud, et neil ei ole olema vettpidavaid tõendeid, et Huawei kaudu teostab Hiina luuretegevust.
Ajalehe väitel on USA ametnikud olnud salajasest tagauksest teadlikud juba 2009. aastast saadik. Artikli järgselt on Huawei väljastanud mitmeid pressiteateid, milles lükkab ajalehes väidetu kategooriliselt ümber.
Eile õhtul postitati Huawei Facebooki fännilehele pea neli minutit kestev video, milles Huawei esindaja kritiseerib tagauste kasutamises hoopis USA valitsust.
Huawei sõnul on Wall Street Journalis avaldatud artikkel väidetavatest tõenditest Huawei vastu järjekordne spekulatsioonidel, mitte reaalsetel tõenditel põhinev meediakampaania. See on osa Trumpi administratsiooni süstemaatilisest survest, millega üritatakse Euroopa Liidu riike sundida välistama Huawei tehnoloogiat ning tõsta seeläbi Euroopa Liidu tehnoloogilist sõltuvust USA-st veelgi.
“Nagu tõestasid Snowdeni lekked, on USA ise tunginud kogu maailmas telekommunikatsioonivõrkudesse, ning luuranud aastaid teiste riikide, sealhulgas oma liitlaste järel. Washington Post avaldas hiljuti artikli, mis kirjeldab detailselt, kuidas CIA omandas osaluse Šveitsi krüpteerimisettevõttes ning kasutas seda teiste riikide järel luuramiseks aastakümneid,” ütles Huawei Baltikumi juht Ricky Chen.
Cheni sõnul on USA väited Huawei luuretegevuse kohta on vaid suitsukate – lendlaused, mis ei lenda küberjulgeoleku valdkonna loogika tingimustes. “Huawei ei ole kunagi ega kavatse kunagi omavoliliselt tungida telekomide võrkudesse ning meil puudub võimalus telekommunikatsioonivõrkudele juurde pääseda ilma telekomi loata. Wall Street Journal on ilmselgelt teadlik, et USA valitsusel puuduvad igasugused tõendid nende väidete kinnituseks, seega jääbki selgusetuks, miks otsustas toimetus neid kuulujutte ikkagi kajastada,” lisas Chen.
Huawei rõhutab, et ettevõtte roll telekommunikatsioonimüüjana on pakkuda 3GPP / ETSI standarditele vastavaid seadmeid nagu iga teinegi tarnija ning kõik – ka Nokia, Cisco ja Ericcson – on kohustatud järgima seadusi, mis näevad ette n-ö „tagauksed“ ehk seaduslikud pealtkuulamisstandardid, näiteks 3GPP 3G-võrkude standard TS 33.107 ja 5G puhul TS 33.128. Sellega Huawei kohustused jälgimist võimaldavate seaduste osas piirduvad.
„Seaduslike pealtkuulamisliideste tegelikku haldamist ja kasutamist teostavad ainult operaatorid ja seadusandjad. Pealtkuulamisliidesed asuvad alati kaitstud ruumides operaatori poolel ja neid haldavad töötajad, keda kontrollib asukohariigi valitsus. Operaatoritel on omakorda nende liideste haldamiseks ja hooldamiseks väga ranged reeglid,“ selgitab Chen rõhutades, et Huawei on ainult seadmete tarnija ning antud rollis pole Huaweil võimalust operaatorite võrkudest andmeid võtta ilma, et kõik tulemüürid või turvasüsteemid neid tuvastaksid. „Tegelikult nendib ka The Wall Street Journal artikli lõpus, et USA ametnikud ei suuda nende nn tagauste kohta mingeid konkreetseid tõendeid esitada,“ ütles Chen.
Kõik tehnoloogiapakkujad on seadusega kohustatud paigaldama tagauksi – ilma selleta pole võimalik oma tehnoloogiat müüa. Euroopas reguleerib seda 1995. aastal vastu võetud seadus, kus „tagaukse“ juriidiline nimetus on “seaduspärane jälgimine” (lawful interception) – mis näeb muuhulgas ette, et:
1. Nõukogu võtab teadmiseks, et käesolevale resolutsioonile lisatud liikmesriikide nõuded telekommunikatsiooni seadusliku pealtkuulamise võimaldamiseks (“nõuded”) moodustavad olulise kokkuvõtte pädevate asutuste vajadustest seaduste tehniliseks rakendamiseks lubatud pealtkuulamine tänapäevastes telekommunikatsioonisüsteemides.
2. Nõukogu on seisukohal, et eespool nimetatud nõudeid tuleks arvestada selliste meetmete määratlemisel ja rakendamisel, mis võivad mõjutada telekommunikatsiooni seaduslikult lubatud pealtkuulamist, ning palub liikmesriikidel kutsuda telekommunikatsiooni eest vastutavaid ministreid üles seda seisukohta toetama ning justiits- ja siseministreid rakendama nõudeid võrguoperaatorite ja teenusepakkujate suhtes.
Seega pole vahet, kas tehnoloogiat ja seadmeid tarnib Huawei, Nokia, Cisco või Ericcsson – kõik on seadusega kohustatud selliseid „tagauksi“ paigaldama.
Geenius avaldab esimesel võimalusel Eesti ametkondade vastuse artiklis väidetule.
