Uudis

Uus päikesepaneel toodab kasvuhoonegaasist kütust

Illinois’i ülikooli teadlased Chicagos on töötanud välja uue süsteemi, mis püüab atmosfäärist kinni süsinikdioksiidi ja muudab selle päikeseenergiat kasutades sünteetiliseks gaasiks, kirjutab teadusuudiste portaalphys.org. See tehnoloogia võimaldab meil problemaatilisest kasvuhoonegaasist erinevaid väärtuslikke kütuseid toota.

Enamik kasutusel olevaid päikesepaneele kasutavad päikeselt tulevat energiat elektri- või soojusenergia tootmiseks. Amin Salehi-Khojini uurimisrühma poolt välja töötatud meetod toimib aga sarnasemalt fotosünteesile – päikeseenergiat salvestatakse elektri või soojuse asemel keemiliselt.

Kui taimed kasutavad päikeseenergiat, et toota süsinikdioksiidist ja veest erinevaid suhkruid, siis uue päikesepaneeli lõpp-produktiks on sünteetiline gaas (syngas). Sünteetiliseks gaasiks kutsutakse vesiniku ja vingugaasi segu. Seda on võimalik kohe põletada või kasutada diisli ja teiste fossiilsete kütuste tootmiseks.

"Selle asemel, et toota energiat jätkusuutmatul viisil muundades fossiilseteid kütuseid ühesuunaliselt kasvuhoone gaasiks, suudame me seda protsessi nüüd ümber pöörata ja muuta atmosfääris olevat süsinikku kütuseks kasutades päikese valgust," ütles Salehi-Khojin.

Suurepärane kütuseallikas näiteks Marsile

Reaktsioonid, mis võimaldavad süsinikdioksiidi kütuseks muuta, on inseneridele juba pikalt peavalu põhjustanud. Seni on enamik neist olnud väga ebaefektiivsed ja kasutanud katalüsaatoritena ehk reaktsiooni kiirenditena kalleid väärismetalle nagu hõbe.

Salehi-Khojin uuris oma töökaaslastega erinevaid nano-struktuuriga ühendeid ja ühendas need spetsiifilise soolalahusega. Katsetes parima tulemuse andnud wolfram diseleniid on 1000 korda kiirem ja 20 korda odavam, kui varem kasutatud väärismetallidest tehtud katalüsaatorid.

Kuigi töö on veel algfaasis, usuvad uurimisrühma teadlased, et seda tehnoloogiat on tulevikus võimalik kasutada nii suurtes päikese energia tootmisjaamades kui ka väiksemates süsteemides. Salehi-Khojin lisas ka, et sellised päikesepaneelid võivad kujuneda väga väärtuslikuks Marsi uurimisel, kuna atmosfäär koosneb seal peamiselt süsinikdioksiidist.

Teadustöö täpsemaid detaile saab lugeda teadusajakirjast Science.

Foto: Illinois’i ülikool Chicagos/Jenny Fontaine

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.