Kommusaar: kurjategija anonüümsust otsiv tegutsemine vajab valgusvihku

Loe ka: Siseministeeriumi asekantsler Kommusaar viitab kõnekaartide pahupoolele ilma toetava statistikata.

Anonüümsust kasutatakse pangapettusteks ja pommiähvardusteks, seda kasutavad pedofiilid ja korruptandid. Organiseeritud kuritegevuse, näiteks narkokaubitsejate huvi ei ole muu, kui teenida kolossaalseid summasid teiste elu ja tervise arvelt.

Ka pedofiilide ja lapsepilastajate peidetud infovahetus on tõusmas. Kõike on võimalik müüa ja tarbida. Me aga ei pea vaikides pealt vaatama ja nõustuma, et noored rikutud elud ei maksa midagi.

Kurjategija anonüümsust otsiv tegutsemine vajab valgusvihku. Tegu on Eesti elanikkonna vastu suunatud progresseeruva intensiivsusega pettustega, kus petukõnede, õngitsussõnumite ja võltsitud veebilehtede abil petetakse meie kodanikelt välja raha või isiklikku teavet.  

• Siseministeeriumi hiljutise uuringu järgi võib kuritegevusest tekkiva kriminaaltulu ulatus olla keskmiselt 458 miljonit eurot aastas.
• Ainuüksi juulikuu jooksul on PPA-le laekunud 36 avaldust petukõnede kohta ning kahju kokku üle 285 000 euro.
• 2022. aastal anti politseile 740 korral teada investeerimis- või pangapettusest, mille kogukahjud olid üle viie miljoni euro.
• Eestis oli tänavuse aasta esimese kvartali lõpus kasutusel ca 2,5 miljonit SIM-i, neist ca 1,7 miljonit olid lepinguga kaardid. 
• Kõnekaartide isikustamise teed on läinud suur hulk riike (2021. aasta seisuga 157), nende seas ka Euroopa. Üks viimaseid oli kuritegevuse käes kannatav Rootsi, Leedu valmistab üleminekut sarnaselt meile ette.

2022. aastal anti politseile 740 korral teada investeerimis- või pangapettusest, mille kogukahjud olid üle viie miljoni euro. Levinum pangapettus oli petukõne, kus helistaja tutvustas end näiteks panga esindajana, et kätte saada Smart-ID või Mobiil-ID koodid. Pettuste seas olid ka õngitsussõnumeid ja e-kirju, mida kelmid saatsid pankade või teiste asutuste nimel. 

Kahjud ei kahane, andmed on vajalikud

Petuskeemidest on palju kirjutatud ja räägitud ning 97% Pangaliidu uuringule vastanuist on väitnud, et on petuskeemidest teadlikud. Ometi ei näita kahjude suurus kahanemise märke.

Ainuüksi juulikuu jooksul on PPA-le laekunud 36 avaldust petukõnede kohta ning kahju on kokku üle 285 000 euro. Ka viimastel päevadel on politseid teavitanud ligi kümme inimest, et nad on saanud petukõnesid, milles kelmid räägivad eesti keelt.

Viimasel ajal palju tähelepanu saanud kõnekaartide isikustamine, mis on üks võimalikke lahendusi kuritegevuse ja terrorismi ennetamisel, avastamisel ja tõkestamisel.

Hinnanguliselt võib kolmandik anonüümsete kõnekaartide koguarvust olla kasutusel kuritegelikul eesmärgil. Kui andmed on kättesaadavad, siis saame tõhusamalt võidelda kuritegevuse vastu ning teisalt ei too kaasa proportsionaalselt ebamõistlikku ja üleliia koormavat kohustust.

Eestis kehtivad ka piisavad järelevalvemeetmed, et veenduda andmete pärimise põhjendatuses ja õiguspärasuses. Kui politsei peaks soovima infot kasutajate kohta, tuleks igakordselt küsida prokuratuuri luba ja vajadust põhjendada.

See saab olema rangelt reglementeeritud ja tuleb kõne alla ainult raske kuritegevuse puhul. Allahindluse saamisel või sotsiaalmeediat tarbides oleme valmis ära andma suure osas enda privaatsusest. Kes meid siis kaitseb, kui oleme ise oma privaatsuse ära andnud ja hätta jäänud?

• Aastatel 2017-2019 tegelesid Eestis Leedust pärit autovargad, kes ärandasid luksuslikke autosid olles seejuures varustatud kõrgtehnoloogiliste seadmete aga ka tulirelvadega. Kuigi kurjategijad kasutasid suhtlemiseks anonüümseid kõnekaarte, mille kasutajaid on veel keerulisem tuvastada, siis suudeti mh tänu sideandmetele isikud tabada.
• 2009. aastal aset leidnud kurikamõrvari tegevust puudutav menetlus oli tõhusalt võimalik lahendada mh sideandmete abil.
• Sideandmed võimaldavad tuvastada lisaks toimepanijatele ka kannatanuid. Alaealiselt seksi ostmises süüdistatu puhul leiti tagasiulatuva kõneeristuse kaudu veel neli ohvrit.

Kui me midagi ei muuda, soodustame anonüümset toimetamist. Kurjategijad aga ei tohi jääda politsei ees anonüümseks. Just sideandmed on tihti ainsateks juhtlõngadeks, mis kahtlusaluseid kiiresti tuvastada võimaldavad. Sama nentisid eelmise nädala siseministrite kohtumisel kõik osalenud euroliidu siseministrid. 

Me tahame kõik olla turvalises keskkonnas, aga seda saab tagada vaid siis, kui vajadusel teame, kes siin tegutsevad. Politsei peab ka küberruumis ja sidemaailmas kohal olema ning tal peavad olema võimalused ja õigused seal avalikku korda hoida, nagu see toimub iga päev tavalises maailmas.

Kui aga korrakaitsjail vahendeid pole, tuleks turvalisuse tagamisel minna tugevamatele õigusriivetele, mis aga ei ole mõeldav. 

Kokkuvõttes: suuremas pildis privaatsuse tagamiseks peab väiksemates asjades piiranguid seadma. Järgides kõiki õigusriigi põhimõtteid ning austades inimeste õigusi.