Ekraani alaserva on küll kirjutatud Honor, aga tehniliste näitajate poolest on see peaaegu sama telefon mis paar nädalalt tagasi testitud Huawei P Smart. Ainus vahe on, et see telefon näeb oluliselt kallim välja ja maksab samas hoopis 50 eurot vähem.
Unustage kehv plastmass ja metalliimitatsioon. Honor 9 Lite on klaasist tagakülje ja metallist servadega, sellel on 5,7-tolline väga heade värvidega erk ekraan, millele on trendikalt paigutatud pikselid 1080 x 2160 ehk see on tavalisest 16:9 kuvasuhtega telefonidest piklikuma ekraaniga, nagu Samsung alates Galaxy S8-st on populaarseks teinud.
Jah, see tagaklaas on paras peegel ja see on maitse asi, kuid päris Sony XZ Premium see ka pole. Ja keset seda klaasi on sõrmejäljelugeja.
Honor on veider firma ja selle kõik viimased telefonid on olnud päris head, pakkudes seda konkurentidest soodsamat hinda. Samas on mul tunne, et kliendid pole seda brändi veel päriselt omaks võtnud ja usaldavad rohkem telefone, mille alla on kirjutatud Huawei või Samsung.
Midagi üllatavat peale hea jõudluse on selle telefoni juures vähe. USB-C võiks olla juba ka odavamas keskklassis standard. Kaamera teeb ilma optilise pildistabilisaatoriga täiesti normaalseid fotosid (vaata galeriid loo lõpus), aga nõrgas valguses on tulemused pehmelt öeldes tagasihoidlikud. Sealt see vahe tipptelefonidega sisse tulebki. Veekindlust ka pole.
Aku peab üllatavalt hästi
Akukestvus on aga telefonil üllatavalt hea. Täpselt praegu, kui ma seda rida kirjutan, on viimasest laadimisest möödas üks päev ja 17 tundi ning akuprotsent telefoni ülanurgas näitab numbrit 41. Väga hea tulemus.
