Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse juht Olav Harjo maksis nõukogu teadmata endale asutusest lisatasusid ning on nüüdseks ametist vabastatud ning kõik tema süüdistused on emotsionaalsed ja alusetud, ütleb ELASA nõukogu esimees, Elisa juhatuse liige Andrus Kaarelson.
Kas ma saan teie pressiteatest õigesti aru, et Olav Harjo on tänasest ametist vabastatud või on ta ikkagi jaanuari lõpuni tööl?
Nõukogu otsustas eile õhtul ta tagasi kutsuda. Paberite liikumine võtab aega, aga me kutsume ta Äriregistrist juhatuse liikme koha pealt tagasi.
Mis selle põhjus on?
Olav Harjo on kaotanud nõukogu silmis usalduse, sest ta on maksnud endale nõukogu teadmata tasusid ELASA tütarettevõtte alt. Selle kohta puudus igasugune kirjalik leping ning ta ta kasutas ära olukorda, kus ta oli mõlema organisatsiooni juhatuse liige.
Kui suured need summad on?
Need on piisavalt suured.
Postimehes avaldatud artiklis tõi Olav Harjo välja neli suuremat etteheidet. Käime need ükshaaval läbi. Esimene oli see, et ta ütles, et operaatorid võiksid seda võrku ka ise ehitada, sest Eestis turukonkurents toimib. Firmad nagu näiteks Elisa ja Eesti Telekom toodavad piisavalt suurt kasumit, et neile ei ole vaja abi anda sellise magistraalvõrgu ehitamiseks, miks seda peaks tegema maksumaksja raha eest.
ELASA ülesanne on arendada magistraalvõrku maapiirkondades ehk turutõrkepiirkondades, kus kunagi ei mobiili- ega fiksvõrguoperaatoritel ei tasu ära fiiberoptilise võrgu rajamine. ELASA rolliks jäi magistraalvõrgu rajamine ja operaatorid on panustanud enda investeeringutega juurdepääsuvõrgu rajamisse nii fiks- kui mobiilivõrgu poole peal, et võimalikult palju kliente kaasata.
Seega et ELASA projektiga ühendatakse mobiilimaste, see peabki nii olema, sest operaatorid ise ei hakkaks neid vastasel juhul niimoodi ühendama?
Ma täpsustaks, et ELASA ei ühenda kindlasti ainult mobiilimaste, vaid see teenus on jõudnud ka 600 000 fiksvõrgu kasutajateni üle Eesti ja ligi poolsada avaliku sektori organisatsiooni on ühendatud ELASA võrku alates lasteaedadest kuni piirivalvekordoniteni, ka kohalikud omavalitsused ja nii edasi.
Aga mastid ka ikkagi? Seda ei eita ju keegi täna.
Mastid on ka loomulikult ühendatud ja see on lisaks fiksvõrgu arengule andnud ka mobiilivõrgu arengule sellise tõuke, et Eesti on kolmas riik maaailmas, kus kogu riik on kaetud lairibateenusega ehk esimestel aastatel 3G ning viimastel aastatel 4G-ga.
Kas ilma ELASAta sellist asja ei oleks?
Absoluutselt mitte, sellist katvust ei oleks Eesti kunagi saavutanud, see teenus ei oleks jõudnud 95-98 protsenti üle territooriumi kõigi inimesteni, kes seal elavad. Aga oluline on siin see, et see teenus on jõudnud läbi ELASA võrgu ka fiksvõrgu klientideni.
Teine punkt, mida Olav Harjo välja toob, on see, et riik sisuliselt kingib selle võrgu telekomidele, sest kui ELASA likvideeritakse, siis vastavalt põhikirjale jaotatakse kogu vara asutajate vahel ära ja asutajad suuremas osas ongi ju telekomisektori ettevõtted.
Väga raske kommenteerida, kuna ei asutajad ega nõukogu ei ole asutanud ELASA likvideerimist. Me oleme arutanud ELASA võrgu edasi arendamist järgmistel aastatel.
Aga selline punkt ikkagi põhikirjas on, et kui ELASA peaks miskipärast uksed kinni panema, siis see vara ehk see võrk jaotatakse asutajate vahel laiali?
See ei ole mitte põhikirjast, see tuleb suisa sihtasutuse seadusest.
Kolmas punkt: ELASA teeb konkurentidele liiga. Ta tõi Eesti ja Läti ühendamise, mille nõukogu vetostas ja teine oli üks kaabel Ida-Virumaal, mida oleks peamiselt hakanud kasutama Starman ja teised ettevõtted, kes ei ole ELASA liikmed.
Lisaks ELASA asutajaliikmetel on kõigil organisatsioonidel ja firmadel võimalik rentida ELASAst võrdsetel tingimustel fiiberoptilist kiudu.
Aga kas selle kaabli juhtum oli nõukogus?
Teine asi on see, et rahalised võimalused on alati igal organisatsioonil piiratud. ELASA peab tegema valikuid, kuhu ta arendab ja kuhu mitte. Kõikide planeeringute jaoks ei jätkunud ELASAl järgmisel aastal raha. Loomulikult tehakse valikuid.
Aga kas see konkreetne kaabel jäi välja seetõttu, et seda oleks hakanud kasutama mitte-ELASA liikmed?
Ei kindlasti mitte. Seal, kuhu ELASA võrgu rajab, on kõigil võrdsetel alustel võimalus seda võrku kasutada ja rentida. Me ei diskrimineeri ühtegi väljastpoolt tulevat kasutajat.
Ja viimane punkt: Olav Harjo peab ELASA tegevust keelatud riigiabiks ja näeb ette, et võib-olla tuleb Eesti riigil see isegi tagasi maksta.
Selle ma lükkan täiesti ümber ja need sõnad jäävad Olav Harjo südametunnistusele. Kõik ELASA arendusprojektid ja nende rahastuspõhimõtted vastavad Euroopa Liidu infoühiskonna jaoks mõeldud toetuste põhimõtetele.
Kas ELASA projektid on ainult nõukogu otsus või see läheb veel kinnitamisele ministeeriumis või lausa valitsuses?
Siin on ka valearusaam, nagu see oleks nõukogu otsus. Kõik need projektid kinnitab kõigepealt MKM ja edasi jõuavad need valitsuse otsuseni. Tegemist on ka ülepaisutatud süüdistusega.
Mis pani teie arvates Olav Harjot niimoodi käituma? Ta ju juhtis sihtasutust kuus aastat ja järsku siis sellised süüdistused.
Nõukogui esimehena on mul kahju, et ta nii käitub ja see ei ole kindlasti ratsionaalne, see on väga emotsionaalne käitumine. Kui ta on ise endale palka määranud ja maksnud ja ei ole seda nõukoguga kooskõlastanud, siis ta on usalduse kaotanud, teinud väga suuri vigu ning seda enam võiks ta nüüd tunnistada neid vigu ja mitte hakata selliseid süüdistusi meedias esitama.
Kas te plaanite pöörduda ka politseisse või kohtusse, kui inimene on ettevõttest raha omastanud?
Me ei välista seda. Nõukogu on otsustanud viia ELASAs läbi siseauditi ja kui see peaks tooma tõesti lauale mingisuguseid asjaolusid, mis selgelt viitavad, et ta on juhatuse liikmena äriseadustiku vastu eksinud, siis kindlasti me teeme seda.
Avafoto: Scanpix
