Üks tuntumaid droonifotograafe Kaupo Kalda leidis, et mitmed eelnõus toodud hooned, nagu näiteks vanglad, peavadki kuuluma lennukeelu alla, kuid talle jääb arusaamatuks piirangu seadmine näiteks Tallinna vanalinnas olevale siseministeeriumi hoonele.
“Näiteks siseministeeriumi hoonest sadade meetrite kaugusele ulatuva lennukeelu ala mõju oleks sisuliselt “pool vanalinna” ja see oleks täiesti ebavajalik. Loodan, et see pole nii mõeldud,” ütles Kalda. Tema nägemusel ei ole eelnõu suures pildis halb ning mõistlik regulatsioon on vajalik ehk asi on detailides.
Sarnasel seisukohal on droonifotograaf Riho Kirss, kelle sõnul katab eelnõu lennukeeluala suurt osa Tallinna kesk- ning vanalinnast. Illegaalset tegevust tema sõnul sellega niikuinii vähendada ei saa, pigem piirab seadusekuulekaid lennutajaid.
“Inimene, kes tahab vanglasse laadungit toimetada, ei hakanud enne ega hakka ka pärast määruse muudatust seda lendu kooskõlastama. Illegaalsed tegevused on niigi keelatud ja neid ei saa kooskõlastada. Hetkel saavad valusa hoobi asjaarmastajad ning profesionaalid,” sõnas Kirss.
Bürokraatia venib pikaks
Eelnõu sisust tulenevalt saaks piirangutega alas droone siiski lennutada, kuid sellisel juhul peab lennud eelnevalt kooskõlastama hoonete valdajatega. Selleks peab valdajaid informeerima drooni lennutamise soovist viis päeva enne lennu toimumist. Juba praegu peab lennud kooskõlastama lennuametiga.
“Lisaks lennuameti kolmepäevasele kooskõlastusele tuleks eelnevalt viis päeva oodata kooskõlastust ala või objekti valdajalt, mis teeb kokku kaheksa päeva! Kui arvestame juurde ka ilmastikuolud muudab see töö tegemise planeerimatuks,” ütles Kirss.
