TalTechi toidu- ja biotehnoloogia eriala doktorikraadiga Ildar Nisamedtinov asus TalTechi õppima 1995. aastal. Tema esimene eelistus oli asuda õppima majandust, mis oli tol ajal üks populaarsemaid erialasid Eesti noorte seas.
“Miskipärast arvasin, et majandusharidus garanteerib tulevikus rikkuse,” meenutab Nisamedtinov, kes teiseks õpieelistuseks märkis keemia ning toiduainete tehnoloogia suuna. “Isa soovitas, et pigem võiksin omandada tehnilise hariduse ja kui vaja, majandust lisaks juurde õppida. Sisseastumiseksamid olid kohe pärast tolleaegset suurüritust Rock Summerit, mistõttu majandusse pääsenute nimekirjast jäin välja. Nüüd olen palju mõelnud, et see oli hea asjaolude kokkusattumus, sest keemia ja toiduainete tehnoloogia on olnud tugevaks aluseks minu hilisemale karjäärile,” ei kahetse Nisamedtinov sugugi.
Õpingud TalTechis avasid tee eduka kärjäärini
Juba õpingute ajal pakkus professor Raivo Vilu värskele tudengile võimalust tegeleda toidu biotehnoloogiaga TalTechi juures asuva Keemilise ja biotehnoloogilise füüsika instituudi laboris. “Sattusin TalTechi toidu- ja biotehnoloogia professori Toomas Paalme juhendamisel tegelema mikroorganismide kultiveerimisega ning tegin sellel teemal ka lõputöö,” meenutab Nisamedtinov.
Ta märgib, et samal ajal tegi ülemaailmselt tuntud ettevõte Lallemand Inc. Eestisse oma tootmisse esimese investeeringu ja TalTechist otsiti tudengeid, kes mikroobide kultiveerimise vastu huvi tunneksid. Kandidaatidele pakuti võimalust praktiseerida ka Kanadas Lallemandi laboris. Pakkumine sobis täpselt Nisamedtinovi uurimustöö teemaga ning üsna pea pärast diplomiõpingute lõpetamist suunduski ta Montreali Lallemandi teaduslaborisse praktikale.
“Aasta möödudes tulin Eestisse tagasi ning tegin magistritöö, mida Lallemand sponsoreeris. Töötasin samal ajal ka nende tehases, AS Salutaguse Pärmitehases arendusprojektide vedajana,” meenutab Nisamedtinov, kelle sõnul süvenesid suhted Lallemandiga sel moel veelgi rohkem. Nii asuski ta pärast magistrikraadi saamist täiskoormusega Lallemandi Eesti tehasesse arendusprojektide juhina ametisse. Hing soovis siiski enamat ning peatselt sai Nisamedtinovist TalTechi doktorant.
Selleks ajaks olid suhted Lallemandiga juba nii head, et Nisamedtinovil tekkis võimalus siduda ka doktoritöö teema ettevõttele oluliste ja huvipakkuvate aspektidega. Nõnda sai alguse Lallemandi põhjalikum teadus- ja arendusalane koostöö TalTechiga. Aastal 2004 aga hakati Raivo Vilu, Toomas Paalme ja Aavo Sõrmuse eestvedamisel rajama Toidu- ja Fermentatsioonitenholoogia Arenduskeskust ning ka Lallemand tegi otsuse sellesse läbi arendusprojektide investeerida.
“Ilmselt hea töö ning tolle aja sobiva investeerimiskliima tõttu hakkas Eestisse tulema üha rohkem Lallemandi arendusprojekte ning sellest sai alguse ka minu karjäär Lallemandi korporatiivses teadus- ja arendusosakonnas, kus olen nüüdseks olnud juba aastaid asepresidendina koordineerinud projekte ka globaalsel tasemel,” tutvustab Nisamedtinov oma liikumist ametiredelil.
Mõjutajaid on olnud omajagu
Nisamedtinov nendib, et asju, mis tema karjääri on mõjutanud, on olnud omajagu. Eriti inspireeriv on olnud aga tänane TalTechi emeriitprofessor Raivo Vilu oma visiooniga Eesti bio- ja toidutehnoloogia arengust.
“Mulle on jäänud meelde üks loeng, kus professor Vilu ütles, et meie ainus võimalus arenenud maadega konkurentsis püsida on olla oivaline. Noore tudengina ei saanud ma tol ajal veel päris hästi aru, mida ta täpselt mõtles, kuid nüüd juba mõistan,” nendib Nisamedtinov ning nimetab teise suurema mõjutajana veel oma uurimustöö juhendajat professor Toomas Paalmet.
“Paalme töövõime laboris oli mulle tohutuks eeskujuks. Kokkuvõttes need kaks asja ilmselt edukas tööelus loevadki – visioon kombineerituna kõva tööga. Ega muud võimalust ei ole,” avaldab Nisamedtinov oma eduka karjääri alustalad.
“Praegu olen Lallemandi asepresident teadus- ja arendustegevuse (T&A) alal. Koordineerin arendusprojekte korporatiivsete T&A meeskondade ning äriüksuste vahel neljas riigis, kus Lallemandi arenduskeskused asuvad – USA, Kanada, Šveits ja Eesti. TFTAKis asub ka üks meie T&A gruppidest, mille tööd ma ka otse juhin.”
Nisamedtinov ütleb, et tööelus on tal läinud vaja pea kõiki oskusi ja teadmisi, mida TalTechis õpetati. Ja tegelikult – rohkemgi veel. See tähendab, et ka iseseisvalt on vaja end pidevalt arendada ja valdkonna uute arengutega kursis hoida. “Olen seda viimast nüüd TalTechi õppejõuna tegutsedes ka ise loengute ettevalmistamisel püüdnud jälgida.”
Valdkond on pidevas muutumises
Asju, mis toidutehnoloogia valdkonnas muutumas, on Nisamedtinovi sõnul praegu omajagu. Tähtsamana toob ta välja aga geneetiliselt modifitseeritud organismide (nii taimede kui mikroorganismide) kasutamise võimalused toidutööstustes. Ta põhjendab, et see annab väga palju uusi võimalusi protsesse efektiivsemaks muuta ning ka toodete kvaliteeti parandada.
“Oleme näiteks Lallemandiga turule toonud uudsed GMO pärmid õlle tootmiseks, mille vastu on USAs väga suur huvi. Euroopa, vastupidiselt USA-le, on praegu küll GMOde osas veel suhteliselt konservatiivne, kuid näen, et selles osas on ka asjad siin liikuma hakanud,” viitab Nisamedtinov.
Teise suure asjana toob Nisamedtinov välja selle, et nii tootmis- kui arendusprotsessides on märgata järjest suuremat digitaliseerimist (nn. Industry 4.0). Ettevõtetele, kes suudavad rakendada robootikat erinevate protsesside läbiviimisel, suurandmete kogumist ning analüüsi näiteks tehisintellekti abil, annab see väga suure eelise.
“See on tegelikult asi, mida tuleks ka toidu- ja biotehnoloogiaõppes, aga ka TalTechis kõikidel inseneeriaaladel ilmselt suurema põhjalikkusega tudengitele kohustusliku ainena õpetada,” on Nisamedtinov veendunud.
Toidutehnoloogia ja -arenduse magistrikava: millised on tulevikuväljavaated?
TalTechi toidutehnoloogia ja -arenduse magistrikava programmijuht Katrin Laose sõnul keskendub magistrikava toiduainete töötlemise teaduslikele ja tehnoloogilistele aspektidele. Eriala raames saadakse põhjalikud teadmised toitumisest, toidutehnoloogiatest, jätkusuutlikest bioprotsessidest, toiduohutusest, tootearendusest ja toiduanalüüsist.
Õppekavas on mitmeid valikaineid, et tudeng saaks õppida just teda huvitavaid erialateadmisi. Eriala eesmärk on koolitada spetsialiste, kes suudavad juhtida toiduainete töötlemise protsesse, arendada uusi tooteid ja tehnoloogiaid, tagades samal ajal toidu ohutuse ja kvaliteedi.
Õppima oodatakse neid, kellel on kõrgharidus lähedasel erialal – näiteks toiduainete tehnoloogias, biotehnoloogias, keemias, bioloogias, põllumajandusteaduses või mõnes muus loodusteaduses. Samas otsustatakse pärast kõrghariduse omandamist sageli karjäärisuunda muuta. Seega kui omandatud on kõrgharidus mõnel teisel erialal, võib olla kasulik kaaluda TalTechi mikrokraadiprogrammi “Toit ja toitumine”. See programm pakub võimalust valmistuda magistriõppeks Toidutehnoloogia ja -arenduse õppekaval.
Lõpetajatel on Laose kinnitusel põhjalikud teaduspõhised teadmised toidu- ja biotehnoloogiast ning toitumisest, võimaldades neil lahendada tootmise, toitumise ja seadusandlusega seotud ülesandeid. Spetsialiste vajatakse nii kohalikes väiksemates ettevõtetes kui ka rahvusvahelistes toidukontsernides ja suurkorporatsioonides. Samuti on nad nõutud avalikus sektoris, ulatudes Maaeluministeeriumist kuni Euroopa Liidu toiduohutusega tegelevate ametiteni, mis reguleerivad kogu valdkonna tegevust.
Ettevõtetes töötavad lõpetajad tootmis-, kvaliteedi- ja laborijuhtidena, planeerides ja jälgides igapäevaseid toidutootmise tegevusi. Tootearendajad ja toiduteadlased töötavad koos uute retseptide ja tehnoloogiate väljatöötamisel. Avaliku sektori töötajad nõustavad toidutootjaid toiduohutuse ja toidumärgistuse küsimustes ning tegelevad järelevalvega.
Magistriõppe ajal on võimalik osaleda erinevates teadusprojektides ning uurimis- ja tootearendusprojektides, mis on tellitud nii Eesti kui ka rahvusvaheliste ettevõtete poolt.
“Meie erialal omandatud haridus on universaalne, võimaldades lõpetajatel leida tööd teistes riikides Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias,” viitab Laos.
Õppekava käib ajaga kaasas
Katrin Laos ütleb, et paar aastat tagasi täiendati toidutehnoloogia ja -arenduse õppekava, lisades rohkem toitumisega seotud teemasid. Olemasolevale toitumise biokeemiale toodi juurde täiendavaid aineid ja teemasid nagu toitumine elukaare vältel, toitumispsühholoogia ja toitumisnõustamine.
“Eriala lõpetajad saavad põhjalikud teaduspõhised teadmised toitumisest ja võivad töötada toitumisspetsialistidena,” lubab Laos. Ta lisab veel, et praegu osaletakse Haridus- ja noorteameti ning Haridus- ja teadusministeeriumi eestvedamisel ka programmis “Roheoskused ettevõtete rohepöörde toetamiseks”, mille abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike oskuste arendamist.
Selle programmi raames vaadatakse üle toidu- ja biotehnoloogia bakalaureusekava ning toidutehnoloogia ja -arenduse magistrikava ja täiendame õppekavasid jätkusuutlikkusele pühendatud teemade lisamisega, mis on vajalikud toidutööstuse ettevõtete rohepöörde elluviimiseks.
Otsusta ka sina oma tulevik TalTechis! Vaata täpsemalt taltech.ee/tulevik. Avaldusi saab esitada 3. juuli keskpäevani.
