Pilveteenused muutusid eelmisel aastal koroonakriisi tingimustes eriti populaarseks. COVID-19 oli paljudes ettevõtetes digitaliseerimise peadirigent ning pani asjad kiiremini liikuma, kui ehk muidu oleks läinud. Lakeforesti pilveteenuste juurutus tõusis 1200%.
Kevadel, kui eriolukord kehtestati, suurenes aga Itaalias Teamsi videokonverentsi kasutamine 775 protsenti. Väga palju hakati kasutama Microsofti Teamsi virtuaalkoosolekute pidamiseks igal pool, samuti kulus paljudele ära Microsofti seadmehalduse lahendus üle pilveteenuse, sest inimesed liikusid oma seadmetega kontorist kodudesse laiali. Oktoobriks oli Teamsi päevaste kasutajate arv poole aastaga kasvanud 50% ehk 115 inimeseni päevas.
Tõusis ka VPN-i kasutus. Paljudel firmadel oli VPNi võimekus puudulik või polnudki seda varem paigaldatud. Üle turvalise krüpteeritud ühenduse oli aga vaja kodus töötajad turvaliselt firma sisevõrku ühendada.
Seega viiruseaasta pani väga paljud ettevõtted pilveteenust rohkem kasutama, seda oli ka lihtsam kohe juurutada. Viirusest sai paljude firmade peamine digitaliseerija.
Vastus igavikulisele küsimusele
Kaasaegsed pilvelahendused on reeglina oluliselt turvalisemad, kui sama investeeringuga loodud füüsilised, kontorites asuvad IT-süsteemid. Kuid pilve võib olla raskem usaldada, sest virtuaalse andmekogumi kohta tekib alati küsimus, aga kus siis minu andmed tegelikult on?
Microsofti pilveteenuste puhul on see üsna hästi teada, kus ettevõtte andmed asuvad. Kui tegutsed Euroopas, siis on sinu info tõenäoliselt Amsterdamis või mõnes muus Euroopa Liidu riigis asuvas andmekeskuses. Teenuste paigaldamisel on ettevõttel võimalik ise valida regioon, kuhu andmed paigutatakse. Igal juhul on 100% kindel, et midagi EU-st väljapoole ei liigu.
Kui Sul on pilve ja pilveteenuste kohta küsimusi, võta Lakeforest Consult`iga julgesti ühendust. Tegeleme Microsofti keskhalduse ja pilveteenuste disaini, juurutamise, koolitamisega.
