Eesti kaitsetööstusettevõte Defendec on müünud enda tehnoloogial põhinevaid lahendusi juba 30 riiki üle maailma ja nende teenuseid kasutavad ligi 20 riigi piirivalvurid.

“Ma usun siiralt, et Eestis on tänu meile turvalisem elada. Usun, et meie riigipiir on tänu meile paremini valvatud, kui ta oleks ilma meieta,” sõnas Defendeci juht Jaanus Tamm.

Kuidas saada teada, mida teeb Indoneesia mägedes redutav terrorist, üle Läti piiri hiiliv illegaal või kuidas on olukord Kolumbias asuva naftatorni juures? Just nendele ja sarnastele, eelkõige piiriturvalisusega seotud küsimustele, leiab igapäevaselt oma tööga vastuseid Eesti kaitsetööstuse ettevõtte Defendec.

“Meie süsteeme kasutatakse väga mitmekülgselt. Nii valvame näiteks naftatorusid Kolumbias ja kõrgepingeliine Balkanimaades, aga samas on süsteemid kasutusel ka Indoneesias, kus neid ei kasutata piiri valvamiseks, vaid pigem hoopis antiterrorismi-vastastes operatsioonides. Saareriigi mägedes on palju terroristlikke organisatsioone peidus ja julgeolekujõududel on tarvis nende liikumist jälgida,” tõi Tamm välja.

Ettevõtte juht tõdeski, et kui vaadata üldse võimalikke piirikaitsesüsteeme, siis on olemas mehitatud patrullid, müürid ja aiad ning erinevad sensorid ja kaamerad. Kõigil neil aga on omad head ja vead, millest Defendec on püüdnud õppida, et leida parim lahendus. Nüüdseks on nad loonud madalaima energiakuluga targa “kaamera”, mida saab paigaldada igale poole maailmas.

“Nii avastamine kui ka jälgimine on olulised seega töötame selle nimel, et pakkuda lahendusi süsteemselt. Samuti püüame tehnoloogiaid integreerida, kuid see on ka suureks väljakutseks, sest erinevad seadmed ei pruugi omavahel toimida kui erinevate tarnijate tarkvara ei sobitu,“ rääkis Tamm väljakutsetest piirikaitse valdkonnas.

Väljakutseid nähakse kui võimalusi ning lähitulevikuks on ettevõttel selge visioon olemas: teha piirivalve võimalikult autonoomseks ja automatiseerituks. Samuti tahetakse sinna juurde vaadata ja täiendada kõikvõimalikke tark- ja riistavarasid, tooteid ja samuti ideid, mis aitaksid seda missiooni ellu viia.

“Me usume, et ainult patrullide kasutamine on ajast ja arust ning piirivalvurid võiksid teha selle asemel näiteks luuretööd või püüda vahendajaid ja kaubitsejaid. Samuti arvame, et igasuguste müüride ja aedade ehitamine suures ulatuses ei ole efektiivne ja mõistlik. On piirkondi, kus muidu ei saa ja on vaja takistada konkreetseid gruppe, aga laias laastus, laduda tervele piirile müür – meie hinnangul pole sellel mõtet,” arvas Tamm ja lisas, et eelkõige vaadataksegi endiste Nõukogude Liidu, Kesk-Aasia, Lähis-Ida aga ka teiste sarnaste riikide poole, kus maismaapiiri valvatakse siiani eelkõige patrullidega.