Eesti üks lähemate aastate kõige suurem ost kaitsevaldkonda saab ilmselt olema Lõuna-Korea liikursuurtükid K9 Kõu. Mis on üldse liikursuurtükk ning milleks meil seda vaja on?

Kahur, mis liigub ise

Kui väga lihtsalt kokku võtta, siis on tegu kahuriga, mis ei vaja liikumiseks lisasõidukit, vaid teeb seda iseseisvalt. Sellest ka suurtükile eessõna “liikur”. See ongi masina kõige olulisem osa ning ka põhjus, miks K9 masinad on erilised.

See, et Kõu suudab iseseisvalt ühest kohas teise liikuda, teeb sellest väga mobiilse sõjamasina. See tähendab, et K9 on võimeline liikuma kohta, kust saab oma 155 mm suurtükiga tulistada ning sealt lahkuma juba ammu enne, kui vastane vastulöögini jõuab.

Samuti on K9-l suur eelis tavalise suurtüki ees, mida kaitsevägi seni on kasutanud. Esiteks laskevalmidusse sättimine. Tavaline suurtükk ehk haubits tuleb enne kasutamist veoki tagant lahti võtta ning tükk aega toetusi ja muid asju valmis seada. K9 saab aga lihtsalt mingil sobival hetkel seisma jääda ning tule avada. Teiseks lahkumiskiirus. Peale tulistamist tuleb haubits kokku pakkida ning uuesti sõiduki külge ühendada. K9 saab aga peale tulistamist lihtsalt minema sõita ning masin ei vaja selleks lisasõidukit.

“Kõude kasutusele võtmine muudab meie suurtükiväe kasutamise taktikaliselt mitmekesisemaks. Küsimus on suurtükiväe võimaluste avardamises läbi manöövervõime, mida liikursuurtükid kindlasti pakuvad,” ütles Geeniusele suurtükiväe inspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Ära kutsu seda tankiks

Tänapäevased liikursuurtükid üldiselt kui ka K9 võivad väliselt veidi meenutada tanke, kuid on enamasti kergemalt soomustatud. Siiski on soomus piisav, et kaitsta Kõu puhul viieliikmelist meeskonda šrapnelli ja püssitule eest. Raskem soomus ei ole liikursuurtüki puhul ka niivõrd vajalik, kuna masin on sarnaselt tavalisele suurtükile mõeldud kaudtulelöökide andmiseks, seega lahingu eesliinile see enamasti ei satu.

Umbes sama raske nagu 24 Škoda Superbi

Kuigi tehniliselt suudavad kaudtule jaoks mõeldud liikursuurtükid liikuda, siis võiks arvata, et nad ei ole eriti kiired. Sellest hoolimata suudab K9 Kõu sammu pidada teiste tänapäevaste lahingumasinatega. Kiirus on sel kuni 65 km/h, seega linnaliikluses võiks see masin täitsa trahvi saada.

Trahvi võiks saada ilmselt ka selle eest, et linnatänaval sõidab liiga raske masin: Kõu kaalub 47 tonni, mis on võrdne umbes 24 Škoda Superbiga.

Kogu seda kaalu veab sportauto Bugatti Veyroni võimsusega 750 kW mootor, mis suudab ühe paagitäie kütusega läbida lausa 360 kilomeetrit. See teeb silmad ette vähemalt enamikul Eestis liiklevatele elektriautodele.

Sobib meie kliimasse

Kõigi nende omadustega peaks K9 Kõu olema sobilik nii meie kliima kui ka kaitseväega. Kuigi Lõuna-Korea on Eestist linnulennult 7000 kilomeetri kaugusel, on sealne kliima meie omaga üsna sarnane. See tähendab, et ka seal on neli erineva ilmaga aastaaega, millega masinad hakkama peavad saama. Seega sobivad nende masinad ka meile kasutamiseks.

Kaitseväega sobivus peaks Kõu puhul samuti hea olema. Nimelt on seadmete kasutamine võrdlemisi lihtne ning ka väljaõpe selle kasutamiseks ei tohiks võtta liialt aega. See tähendab, et potentsiaalselt saavad uusi liikursuurtükke kasutama hakata nii tegevteenistuses olevad kaitseväelased kui ka ajateenijad. Ajateenijad kasutavad K9 masinaid ka Lõuna-Koreas.

“Kõu on lihtne ja kasutajasõbralik relvasüsteem, mille disainimisel võeti üheks oluliseks alustingimuseks vajadus õpetada relvasüsteemi kasutama ajateenijatest ja reservväelastest meeskondadel, kelle väljaõppe aeg on piiratud,” kinnitas suurtükiväe inspektor Mäesalu.

Praegu peab kaitseministeerium läbirääkimisi Kõude hankimiseks. Esimesed masinad peaksid Eestisse jõudma 2021. aastal ning seni toimub väljaõpe, et masinate saabudes neid ka juba kasutada saaks. Suurtükid hangitakse samal ajal kui seda teeb Soomega, kes plaanib endale osta 48 masinat. See annab Eestile suurtükkide hankimisel ka rahalise võidu, kuna hooldus- ja logistikasüsteemi ühine ülesehitamisene tuleb soodsam.