Sadades päästeautodes, politseisõidukites, mitmetel politsei käsutuses olevatel laevadel ja mootorsaanidel on rida erilist tehnikat, mida paigaldavad ja parandavad SMITi tehnikaremondi osakonna töötajad.

Nende käed on tõepoolest kuldsed. Üks tavaline tehnikaremondi osakonna tööpäev näeb kõrvaltvaatajale välja kaootiline. Politseisõidukid, nii kirjaga kui kirjata, sõidavad suurde garaaži, kus sageli nende töö kohe ette võetakse.

Kui tavaliselt remonditöökojal on pikk ooteaeg, siis riigi siseturvalisuse kaitsjatel ja inimeste abistajatel ei ole aega kaua oodata, sest sidevahenditeta pole politseinikel, piirivalvuritel või päästjatel appi minemiseks piisavalt infot.

Lisaks sõidavad remontijad välja sinna, kuhu vaja. Näiteks suurt päästjate paakautot ei ole mõistlik sideseadmete vahetuseks Valgast Tallinnasse sõidutada, siis lähevad ikka vahetajad ise kohale.

70 autot koos tarkvaraga

Näiteks sai just hiljaaegu Päästeamet erinevatesse komandodesse üle Eesti ligi 70 uut päästemasinat, mis kõik vajasid sideseadmeid ja spetsiaalset tahvelarvutit koos tarkvaraga, mis aitab päästjatel kiiremini sündmuskohale jõuda.

Kui igapäevaselt on remontijatel tööd ATVdega, paatide-kaatrite, mootorrataste, lumesaanide, patrullautode ja päästemasinatega, siis vahel tuleb ette ka muid tegemisi, näiteks saanikiivritesse sideseadmete paigaldamist. Ja neid kiivreid pole loomulikult üks, vaid kümneid, sest inimestele appi tõttavate aitajate turvalisus on samuti väga oluline.

Aga oskusi on neil veel. Kuigi arvuteid parandatakse rendiseadmete tulekuga üha vähem, on samas rohkem vidinaid, mis peavad sõidukitesse paika saama.

Kuidas puurida auk liisingautosse?

Näiteks peab politseimasinates olema internet, selleks on osakond välja mõelnud oma lahenduse – ostsid vajalikud osad ja panid õigesti kokku. Muidugi pole see nii lihtne, kui pealtnäha paistab, aga enamik osakonna töötajatest on inseneriharidusega ning aastaid ka seda tööd teinud.

Isemoodi ülesanne on erinevate seadmete autosse paigaldamine. Kuna riik valdavalt liisib masinaid ja saadab need liisingu lõppedes liisingufirmale tagasi, siis ei saa seadmete paigaldamiseks näiteks autol armatuurlauda endale sobivalt lihtsalt läbi puurida. Samas peavad kõik seadmed olema kinnitatud nii, et õnnetuse korral jääksid need oma kohale.

Samuti vajavad kõik lisaseadmed elektrit, mistõttu tuleb meestel läbi mõelda seegi, kuidas eriseadmed laetud saavad. Olen näinud politseisõidukeid, mille katte all peidab end terve juhtmemaailm, igal juhtmel oma otstarve, ühendades üht vajalikku seadet teisega.

Tööriistad ka arstikotist

Kõigeks selleks on vaja igasuguseid erinevaid töövahendeid. Teinekord niivõrd erilisi, et poest neid ei saagi või on olemasolevatel vahenditel mõni puudus küljes või ei hakka hammas hinnale peale. Siin on osakond olnud nutikas, kasutusel on vahendeid nii arstide atribuutikast kui juppe vanadest arvutitest.

Näiteks lammutusele läinud arvutitest saadud magnetid on sedavõrd tugevad, et neid on osakond kasutanud isegi kohvrite ehitamisel. Metallist kohvrisse magnet sisse ja kõik vajalik püsib vaevata omal kohal. See on hea ikka selleks, et jube oleks näiteks Tallinnast Vaindloo saarele saabudes avastada, et osad tööriistad jäid pealinna.

Kõige selle testimiseks, katsetamiseks ja kokkupanekuks on veel osakonnal omakorda rida seadmeid, millest mõned on pärit aastakümnete tagusest ajast. Sest kui töövahend korralikult töötab, pole põhjust seda niisama välja vahetada.