Euroopa Komisjon esitles äsja jätkusuutliku ja targa liikuvuse strateegia raames plaani, mille alusel soovitakse lähiaastatel liidusisene transport muuta rohelisemaks ning digitaalsemaks. Kõikide muudatuste kohal kõrgub eesmärk langetada 2050. aastaks emissioone 90% võrra.
Mobiilsuse areng ei tohi sealjuures kindlasti kedagi tahaplaanile jätta. Liikumisvõimalused peavad arenema ning tihedamaks muutuma ka kaugemates regioonides ning ühendus sõlmpunktidega lisaks säilimisele ka paranema. Täiendavalt peaks uuenev transpordisektor tekitama palju uusi töökohti.
Praeguse pandeemia raames on tekkinud ajalooline võimalus õppida, kuidas transpordisektor sääraste maailma raputavate sündmuste vastu kindlamaks ning paindlikumaks muuta. Rongiliiklusele pööratakse aina enam rõhku, autod muutuvad saastevabaks.
Tagamaks nende eesmärkide eduka täitmise, on Euroopa Liit ette andnud pidepunktid, millest muudatuste rakendamisel juhenduda.
2030. aastaks:
- on Euroopa Liidu teedel vähemalt 30 miljonit nullemissiooniga autot
- 100 Euroopa linna on saavutanud kliimaneutraalsuse
- Üle Euroopa toimib pandud kiire ja mugav rongiühendus
- Graafikupõhised transpordiveod, mis jäävad alla 500 km, on süsinikneutraalsed
- Automatiseeritud mobiilsusplatvorme kasutatakse oluliselt rohkem
- Nullemissiooniga meresõidukid on valmis turule sisenema, keskkonnasõbralikumaid lennuvahendeid oodatakse 2035. aastaks.
2050. aastaks:
- on peaaegu kõik autod, kaubikud ja bussid emissioonivabad
- Kaubarongiliiklus kahekordistub
- On loodud täielikult töövalmis ja mitmekülgne Üleeuroopaline Transpordivõrgustik (TEN-T), mis pakub üle kogu piirkonna toimivat tarka ja kiiret transpordiühendust.
Taristu areneb sõidukitega samas taktis
Transpordilahenduste jätkusuutlikumaks muutmiseks peab muutuma ka taristu, mispärast soovib Euroopa Liit kümne aasta jooksul paigaldada riikidesse 3 miljonit avalikku elektriautode laadimispunkti.
Lennujaamades ning sadamates toimivad taristulahendused, nagu näiteks autorenditeenused, peavad samuti oma jalajälge vähendama. Autostumise vastu võideldakse aga veelgi kiirema rongiühendusega ning uue laialdasema jalgrattataristuga.
Digitaliseerumise abil soovib Euroopa Liit muuta transpordilahendused reisijatele kättesaadavamaks ning lihtsamini kasutatavaks. Näiteks loodetakse luua üks ja ühtne süsteem, mis koondaks enda alla kõik ühistranspordi tüübid ning mis lubaks üheainsa pileti või summaga neid kõiki kasutada.
Linnapilti peaks edaspidi ilmuma aina rohkem automatiseeritud liiklusvahendeid, sealhulgas droone ning roboteid, mis täidavad näiteks kullerteenustega seotud kohustusi ja vähendaks seega vajadust autode järele.
Ülioluliseks peetakse ka transpordiga seotud ohutust. Selle sajandi keskpaigaks on seatud eesmärk tuua transpordiga seotud surmaõnnetuste number ligilähedale nullile.
Tuleviku märksõnadeks on seega nutikus, tõhusus ning roheline mõtteviis. Digitaliseerumine ja elektritehnoloogia aitavad neid sõnu tugevalt esile tõsta, ent sellega piirduda ei tohiks. Euroopa Liidu poolt ette antud raamistiku abil saab keskkonnasõbralikust toetavaid protsesse veelgi kiirendada ning efektiivsemaks muuta.
