Eelmisel nädalal asus Starman inimestele koju toimetama 500 megabitist, ülikiire allalaadimiskiirusega internetti. 2015 aasta sügisest alates teeb seda ka Telia, kes pakub lisaks ka 500 megabitist üleslaadimiskiirust. Seega on nüüd paljudel Eesti kodudel võimalik kasutada ülikiiret ja mugavat internetiühendust.
Aga kas tulevik toob veel kiiremad ühendused? Vaatame maailma, mis võiks näidata, milline internet tulevikus ka Eestis on.
Maailma kiireim koduinternet on Eesti omast 20 korda kiirem
2014. aasta lõpus hakkas internetiteenuse pakkuja (ISP)US Internet pakkumaMinneapolises fiiberoptilist kaabelvõrku, millegasaab igas kodusandmeid laadida10 gigabitti sekundis. Üks gigabitt on tuhat korda rohkem kui megabitt, 10 Gbit/s ühendus on seega 20 korda kiirem kui praegu Eestis saab.
Sellise ühendusega saab15 gigabaidise konsoolimängu alla laadida umbes 15 sekundiga. Sadade gigabaitide kaupa pere reisifotode üles laadimiseks ei kulu üle mõne minuti – hoolitse ainult, et seadme kõvaketas piisavalt kiiresti andmeid loeks ja kirjutaks.
10 Gbit/s internetiühenduse nautimiseks peab ka kõvasti palka saama, kuna kuutasu kiireimal paketil ulatub lausa 400 dollarini. Sarnast teenust pakutakse veel mõnes USA linnas, kuid laiemast levikust nõnda kiire koduinterneti puhul veel rääkida ei saa– selle kiirusega ei ole lihtsalt mitte midagi peale hakata.
Veidi aeglasemat,"kõigest" 1 Gbit/s ehk lihtsamalt öeldes gigabitist internetti pakutakse juba rohkemates paikades. Sellist teenust pakub näiteks USAsGoogle, mille Fiber internetipakettide kiirusedalgavadki 1 Gbit/s.
Aga tegelikult ei ole maailma fiiberoptilise kaabli kiirusrekord kümnetes ega isegi sadades gigabittides. Teadaolevalt on maailma kiireim fiiberühendus lasknud läbi andmeid 250 terabitti sekundis. Terabitt sisaldab tuhat korda rohkem infot gigabitt. Seega oleks sellise ühendusega võimalik andmeid liigutadaumbes sama palju, kui palju liigub kogu maailma internetis ühes sekundis kokku. See on nii kiire, et ühe terabaidise kõvaketta sisu edastamiseks kuluks vaid 31 millisekundit. Mida kõike selle kiirusega peale hakata?
Idee:videosein
Mitmete kõrgkvaliteedis videote ja muusikapalade üheaegne voogedastus, mängude mängimine ning koduste fotode varundamine pilve on peamised allikad, milleks kiiret internetti täna vaja läheb. Tulevikus võib see nimekiri aga muutuda palju kirjumaks. Miks mitte lasta mõni majasisesein katta ekraaniga, et sinna kuvada kõrgkvaliteedis otseülekannet mõnest looduskaunist paigast. Sama hästi võiks kasutada virtuaalreaalsusesse kõrge kvaliteediga 360 kraadist videot striimivaid turvakaameraid. Lisaks eksisteerib veel 9 muud, palju tänapäevasemat põhjust, miks kiire interneti olemasolu kodus hea on.
Kui kaugel Eesti praegu on
500 Mbit/s internetiühendused on vahvad, kuid kogu maailm ei ole kaetud superkiire internetiühendusega. Võrguliiklust analüüsiva firma Akamai 2015. aasta teises pooles avaldatud raporti kohaselt on maailma keskmine internetikiirus endiselt 5,1 megabitti sekundis, mis ei ole 500 megabitise ühendusega eriti võrreldav.
Kiireima ühendusega riigiks loetakse Singapuri, kus keskmine interneti kiirus on Akamai andmetel 20,5Mbit/s (tippkiirus see-eest 135,4 Mbit/s). Teisel kohal on mullu kolmanda kvartali andmetel RootsiKong, mille keskmine internetikiirus on 17,4Mbit/sning kolmandalt kohalt leiame Norra16,4Mbit/sinternetikiirusega. Esikümnes on veel Šveits, Hong-Kong, Holland, Jaapan, Soome, Läti ja Tšehhi. Kuigi paljud meie naabritest on maailma tipus, pole Akamai Eesti kohta andmeid avaldanud.
OECD erinevate allikate põhjal avaldatud andmetel jäi 2014. aastal Eestis keskmine internetiühenduse kiirus 12,8 Mbit/s juurde, mis paneb meid siiski maailma kiiremate sekka.
Kui valmis on kiireks internetiks aga Eesti?
Ehkki nii Starman kui ka Telia pakuvad koju netikiirusi, millest praegu on enamikele kasutajatele rohkem kui küllalt, on Starmani sõnul firmal tehniliselt võimalik tuua mitukümmend Gbit/s kiirusegainternet läbi oma fiiberoptilise kaablivõrgu ka Eestlaste kodudesse. Probleem seisab vaid selles, et inimestel pole täna seadmeid, millega bitilaviini vastu võtta.Ka Telia kinnitusel on valguskaablite läbilaskevõimekümneid gigabitte ja isegi enam, kuid vajadust sääraste kiiruste vastu kodudes veel ei ole.
Fotod: Tanel Meos (Geenius.ee)
