Materjalitehnoloogias on oluline kvaliteetsete ja jätkusuutlike materjalide väljatöötamine ning teisalt juba olemasolevatele materjalijääkidele uue kasutuse leidmine. Uurisimegi, mismoodi leidis dr Tiia Plamus oma teadlasetee ning kes on tema teekaaslased.
Miks otsustasite astuda doktorantuuri ja mida see otsus teile on tähendanud?
Soov oli ennast edasi arendada tekstiilmaterjalide valdkonnas, samuti tundsin, et akadeemiline karjäär oleks mulle kõige sobivaim. Kokkuvõtvalt võin öelda, et õppimine doktorantuuris ning töötamine ülikoolis on olnud väga mitmekesine ning huvitav. Samuti on enesearendamise võimalused ülikoolis peaaegu lõputud. Kui olla piisavalt aktiivne, siis avaneb ka järjest uusi võimalusi ning saad tegeleda uute ja huvitavate teemadega.
Samuti naudin tööd üliõpilastega, nii loengute andmisel kui ka praktiliste tööde ning lõputööde juhendamisel. Vähem olulisem pole ka eriala populariseerimine kooliõpilastele. Tunnen jätkuvalt suurt huvi oma valdkonna vastu ning kindlasti ei kahetse, et 14 aastat tagasi doktorantuuritee jalge alla võtsin.
Millest algas teie spetsiifiline uurimishuvi? Ja kuidas see on seotud Eesti majandusega?
Minu soov oli tegeleda tekstiilmaterjalidega, kuid kahjuks sisseastumisel ei olnud võimalik leida sada protsenti sellega kattuvat teemat, kuna selles valdkonnas just eriti aktiivseid uurimisrühmi tehnikaülikoolis ei olnud (tänaseks on TTÜ-s olemas tekstiilitehnoloogia labor, kus tegeletakse muu hulgas ka tekstiilmaterjalidega seotud teadus- ja arendustööga). Seega minu doktoriõpingute temaatika oli pigem veidi kaudsemalt seotult klassikaliste tekstiilmaterjalidega.
Alustasin aastal 2010 teemal “Looduslike kiududega komposiitkile valmistamine: kiudude modifitseerimine adhesiooni ja kokkusobivuse parandamiseks polümeerse maatriksiga”. Pärast väikest pausi ning kolmekordseks emaks saamist aga jätkasin teemal “Juhtivate lisandite mõju elektrokedratud nanokiuliste lausmaterjalide mehaanilistele omadustele”.
Viimastel aastatel olen liikunud veidi lähemale traditsioonilisematele tekstiilmaterjalidele, kuigi mind pigem siiski paeluvad erinevad tehnilised ning innovatiivsed tekstiilmaterjalid. Tekstiilmaterjalide valdkond on äärmiselt kiiresti arenev ning väga suure potentsiaaliga.
Tänapäevaseid tekstiilmaterjale kasutatakse paljudes valdkondades: meditsiinis, ehituses, kosmosetööstuses, samas muidugi ka traditsiooniliste rõivaste ja kodutekstiilidena.
Eestil on see õnn, et meil on säilinud veel küllaltki palju selle valdkonna tööstusettevõtteid. Samuti on selle valdkonna suurimaks väljakutseks jätkusuutlikkuse tagamine. Ühelt poolt on oluline kvaliteetsete ja jätkusuutlike materjalide väljatöötamine ning teisalt juba olemasolevatele materjalijääkidele uue kasutuse leidmine.
Kuidas doktoritöö teemat teie valdkonnas valitakse? Ja miks oli teil kolm juhendajat?
Teema valikul on muidugi oluline, et oleks uurimisrühm, kelle temaatikaga see valdkond kasvõi veidikenegi kattub. Väga keeruline on teemaga tegeleda vaid üksinda. Reeglina pakub doktoritöö teema välja tulevane juhendaja. Tööstusdoktorandi puhul lähtub teema aga ettevõttepoolsest sisendist ning konkreetsetest probleemidest, mis vajavad ettevõttes lahendamist.
Minu juhendajate rohkus oli tingitud ilmselt ka sellest, et vahetasin õpingute jooksul oma doktoritöö teemat ning soovisin kaasata uue teema juurde ka kõik varasemad juhendajad.
Kellest alates loete oma akadeemilise perekonna algust?
Usun, et kõik minu õppejõud ja juhendajad läbi kõigi kolme õppeastme on olnud mulle teejuhiks ning inspiratsiooniks. Alles ise õppejõuna tööle asudes olen paremini mõistnud nii mõnegi oma õppejõu mõtteviisi.
Esile toon aga oma magistritöö juhendaja ja ka doktoritöö kaasjuhendaja emeriitprofessor Urve Kallavuse, doktoritöö juhendaja kaasprofessor Andres Krumme ning doktoritöö kaasjuhendaja vanemlektor Natalja Savesti.
Kas teie juhendada on ka praegu mõni doktorant ja mis suunas on liikumas tema uurimistöö?
Mul on hea meel, et augustis 2023 kaitses edukalt oma doktoritöö minu esimene juhendatav tööstusdoktorant Nele Mandre (Põldma Kaubanduse AS, Denim Dreami kaubamärk). Hetkel olen põhijuhendaja kahele doktorant-nooremteadurile: Katre Worthile ning Md Toufiqur Rahmanile. Mõlemad doktorandid tegelevad aktuaalse teemaga, milleks on tekstiilijäätmete väärindamine.
Eesmärk on leida kasutus suurtele kogustele mehaaniliselt ümbertöödeldud tekstiilkiududele nii uutes tekstiilmaterjalides kui ka tehnilisemat laadi materjalides. Kiidan kõiki oma seniseid doktorante ning püüan anda endast parima nende juhendamisel.
Mis on doktorantuuris tähtis?
Kõige olulisem on leida ennast huvitav valdkond ning sobiv töökeskkond, siis tulevad ka edusammud kiiremini. Minule on mõjunud töötamine ülikoolis väga positiivselt ja arendavalt.
Materjalitehnoloogiat saab TalTechis õppida Tehnikateaduste doktoriõppekava Keemia-, materjali- ja energiatehnoloogia peaerialal.
Doktoriõppe tähtsusele on pühendatud Eesti doktorikooli karjäärikonverents “Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!” neljapäeval, 16. mail Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn). Karjäärikonverentsil osalevad kõik Eesti ülikoolid. Registreeruda saab siin. Ajakava on siin.
