Tuleviku linn

Kas tulevikus ehitatakse kõik pilvelõhkujad hoopis puidust?

Norras hiljuti valminud 18-korruseline puithoone Mjøstårnet. Foto: Scanpix/AFP/Erik Johansen.

Puidust kõrghooneid on ehitatud juba aastaid, kuid viimasel ajal paistab puit ehitusmaterjalina üha rohkem populaarsust koguvat just selle keskkonnasäästlike omaduste pärast. Näiteks valmib 2041. aastal Jaapanis maailma kõrgeim puidust pilvelõhkuja.

Eesti Puitmajade Liidu liikme ja ettevõtte Arcwood (Peetri Puit OÜ) omaniku Tarmo Tamme sõnul on puit ehituslikult äärmiselt vastupidav materjal.

“Jaapani puidust templid on kuni 5000 aastat vanad. Hukatuslikuks on saanud maavärinad ja tuli, mitte lihtsalt aja kulg,” ütles Tamm, kelle sõnul ei ole õige kasutuse ja hooldamise puhul puidu kasutusea pärast põhjust muretseda.

“Samas on see nii kõikide ehitusmaterjalide puhul.”

Puidust hooned: parem nii inimestele kui ka keskkonnale

Tavalise puitmajade üle ei imesta keegi. Ka Eestis on puidust hooned levinud, olgu need siis palk-, moodul- või lihtsalt aiamaiad. Kuid miks peaks keegi tahtma puidust ehitada kõrgeid pilvelõhkujaid?

“Põhjuseid nagu tavaliselt on rohkem kui üks,” sõnas Tamm. “Mis kõrghooneid puudutab, siis peamine on kindlasti see, et nüüd on see võimalik.” Tamme sõnul on puidule efektiivne kõrgus meie tingimustes täna ilmselt kuni kaksteist korrust.

“Väga kõrgeid hooneid plaanitakse ka Londonis, Viinis ja nii edasi,” rääkis ta ning lisas, et kindlasti mängib puidust kõrghoonete rajamisel rolli ka riikide puidutööstuse ja inseneeria prestiiži küsimus.

Puit on üks vanimaid ehitusmaterjale, kuid alles nüüd hakatakse jõudma nii kaugele, et sellest võiks ehitada ka kõrghooneid.

Lisaks puidutööstuse ja inseneeria saavutuste ja tulevikusuundade (Tamme sõnul on tulevik puidust!) näitamiseks on puidust kõrghoonete ehitamisel ka praktiline pool.

“Puidust ehitades on võimalik kerge vaevaga saada hoone, mille ehitamise keskkonna jalajäljg ehk CO2 emissioon on negatiivne,” ütles Tamm. Põhimõtteliselt tähendab see mehe sõnul, et iga ehitatud puitmajaga muudetakse planeeti puhtamaks.

Samuti tekitab Tamme sõnul hoonetes nähtav puit inimsõbralikuma elukeskkonna. “Ka mõõtmised ja testid tõestavad, et puidust hoones on sisekliima parem, haiged paranevad kiiremini ning laste õpiedukus on parem kui tavapärastes ruumides.”

Puiduga majandamine on kordades lihtsam

Lisaks keskkonnale ja elanikele võidavad puiduga ehitades ka ehitajad ning tegelikult kõik need, kes ehitusplatsi ümbruses elavad. “Ehitamise kiirus on ca kaks korda suurem, poole vähem on linnas elu häiritud,” sõnas Tamm.

Üheks näiteks toob Tamm ehitusmaterjalide transpordi: võrreldes betooniga on puiduga majandades vaja kuni viis korda vähem autosid. CO2 jalajälg on Tamme sõnul puitu kasutades olematu ning kasuks tuleb ka asjaolu, et hoonet lammutades on võimalik puitu taaskasutada.

Puidul on enimlevinud materjalide ees teisigi eeliseid, mille peale kohe igaüks ei pruugi tullagi. “Londonis ehitatakse palju puidust ja üks põhjus on see, et mõndades kohtades antakse ehitusluba mitte maja kõrguse, vaid kaalu järgi, kui maja all on metroo või veetorud,” ütles Tamm. “Sellisel juhul saab kahekorruselise kivimaja asemel ehitada puidust 7-korruselise maja.”

Puit on Tamme sõnul umbes viis korda kergem kui betoon.

Puidu ökoloogiline jalajälg on võrreldes betooni ja terasega praktiliselt olematu.

Kuidas need majad ajale vastu peavad ja kas siin tuleohutuse küsimust ei teki?

Õigete ehitusvõtete kasutamisel Tamme sõnul puitmajadega vastupidavuse probleemi ei ole.

Ka tuleohutuse küsimus on pigem mineviku teema: “Puit põlev väga ettearvatavalt ja see võimaldab päästjatel siseneda majja ning tulekahju kustutada,” selgitas Tamm. “Terasest hoonete puhul toimub varing aga täiesti ootamatult ja täielikult. Massiivpuit omakorda on väga halvasti süttiv, seda materjali peaaegu ei saagi põlema.”

Kindlasti sõltub siinkohal ohutus eelkõige sellest, kui hoolikalt puithoonet ehitades erinevaid nõudeid järgitakse. “Loomulikult on vaja Eestis vaadata hoolega üle normid, kuidas tänapäevaseid puithooneid ohutult ehitada, kasutades teiste maade rikkalikke kogemusi,” ütles Tamm.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.