Kuidas edeneb Elon Muski tunneliprojekt, mis peaks suurlinnad omavahel ühendama?

Foto: Scanpix/AP/Robyn Beck.

Veel möödunud aasta teises pooles võis pea iga nädal meediast – vähemalt välismaa väljaannetest – Elon Muski tunnelifirma tegemiste kohta midagi uut lugeda. Tõesti, 2018. aastas esitleti meediategelastele Los Angeleses esimest päris tunnelit, kus rööbastel Model X ka proovisõite tegi.

Umbmääraste lubaduste asemel on nüüd konkreetne plaan

Hetkeseisuga on Muski tunnelifirmal – The Boring Company – sihikul tunneli rajamine Baltimore’i ja Washington DC vahele. Kõige hiljutisem selle tunneliga seotud uudis pärineb aprillikuust, mil ettevõte avaldas tõsiselt põhjaliku 505-leheküljelise raporti oma ettepaneku kohta rajada linnade vahele kaks 58,8 kilomeetrist tunnelit ligikaudu 9-27 meetri sügavusele maa alla.

Tunnelid oleksid diameetriga 4,3 meetrit ja nendes saaks isejuhtivate elektrisõidukitega sõita kiirusega kuni 241 km/h. Praegu kulub autoga kahe linna vahel sõitmiseks sõltuvalt liiklusest tund aega või rohkemgi – Boring Company tunneli kaudu oleks vahemaa läbitav 15 minutiga, vahendab The Verge.

Üldiselt on planeeritav süsteem sarnane tunnelile, mida Musk juba detsembris esitles. Kui tollal heideti Los Angelese tunnelile ette ventilatsiooniavade ja hädaväljapääsude puudulikkust, siis nüüd on põhjalikus raportis toodud välja, et DC-Baltimore Loopis oleks 70 ventilatsioonišahti, mida saaks vajaduse korral ka hädaväljapääsuna kasutada.

Casey Neistat 2018. aasta detsembris Boring Company Los Angelese tunneli juures.Foto: kuvatõmmis/YouTube/Casey Neistat.

Kogu tunnelivõrk seisab ühe suure ‘aga’ taga

Tunneli rajamiseks oleks Boring Company’l vaja hankida DC, Marylandi osariigi ja Baltimore’i linnadelt kaevamisõigused – välja oleks vaja kaevata üle 1,5 miljoni kuupmeetri pinnast. Selle kõige teostamine peaks võtma 12 kuni 20 kuud, aga…

Raportis seisab, et ajakava täitmine sõltub sellest, kui suure kaevamiskiiruse Boring Company kaevemasinad saavutavad ehk põhimõtteliselt sellest, kas ettevõtte suudab oma masinad kiiremini kaevama panna või mitte. Ettevõtte info kohaselt kuluks töö tegemiseks 9 kuni 16 masinat, kuid praeguse seisuga ei ole uute kaevamiskiiruste kohta uudiseid tulnud.

Samuti poleks rajatav Loop ehk tunnel veel Hyperloop, kus peaks Muski esialgsete teooriate järgi saama potentsiaalselt sõita kiirustel üle 1100 km/h. Pole teada, kas või millal selline tehnoloogia ja lahendus võimalik oleks. Lähitulevikust rääkides oleks tunneliga võimalik sõita vaid 2000 reisijal päevas. Võrdluseks: sama palju reisijaid mahutavad korraga kaks New Yorki metroorongi.

Baltimore-DC tunnel on osa Muski suuremast unistusest ühendada hyperloop’iga suur osa idarannikust: New York City – Philadelphia – Baltimore – DC.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.