Ehkki kuumalained on meie mõtetest hetkel kaugel, siis ei saa me siiski eitada fakti, et viimastel suvedel on Euroopa pidanud kannatama ebatavaliselt kõrgeid temperatuure. Mida kavatseb Pariis kuumalainete leevenduseks ette võtta?

Üks võimalus pakkuda elanikele kuuma vastu leevendust on luua rohkem rohealasid, kuhu inimesed saaksid linnakuumuse eest põgeneda, kirjutab City Monitor.

Hetkel on vaid 9,5% Pariisist kaetud avalike rohealadega. Võrreldes teiste Euroopa pealinnadega on seda vähe. Londonis näiteks on parke 33% ning Madridis 35% linnade kogupindalast. 

Pariisi sotsialistist linnapeal Anne Hidalgol on plaan teha Pariisist 15-minuti linn, kus kõik vajalik on inimestele kiire jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel. Sellele mõeldes on Pariisis rakendatud juba mitmeid keskkonnasõbralikke tegevusi.

Linnapea plaani sobib hästi ka teadlikus tõusvatest temperatuuridest ja sellest tulenev vajadus luua kättesaadavamaid soojust hajutavaid ja varju pakkuvaid parke ning rohealasid.

Eelmise aasta kuumarekord Pariisis oli 42°C ning aastal 2017 tõusis temperatuur ühes koolihoovis 55 kraadini, nii et seal oli võimalik lausa muna praadida.

Kõige raskemini tabavad kuumalained Suurt Pariisi ehk Île-de-France’i, mis koosneb põhiliselt elamurajoonidest ning kus seetõttu on suur puudus parkidest ja avalikust ruumist.

Piirkonnas elab ka suur osa hädavajalike tööde tegijatest ning immigrantidest, kes ei sõida kuumalaine ajal mere äärde puhkama. 

770 koolihoovi muudetakse parkideks

Hidalgo visioon näeb ette kolme kuumaga võitlemise tegevust. Esiteks, muuta koolide sisehoovid parkideks.

Teiseks rajada linnametsi linnavalitsuse hoonete juurde ja istutada 170 000 puud linna suurematele ristmikele ja puiesteedele.

Kolmandaks, muuta võimalikult palju autoomanikud jalgratturiteks, jalakäijateks ja ühistranspordi kasutajateks.

Selle tulemusel peaks elanikud nägema elukvaliteedi tõusu: vähem tänavamüra, rohkem jalakäijasõbralikku linnaruumi, parke, rohelisi katuseid ja puid. 

Fookusesse on võetud eriti Pariisi põhja- ja kirdepiirkonnad nagu peamiselt Põhja-Aafrika elanikkonnaga Goutte d’Or ja suure rongijaama Gare du Nord’i ümbrus. Seal on puudus parkidest ka eriti hästi tunda. 

Kokku plaanitakse Oasise programmi raames muuta 770 koolihoovi (80ha) parkideks aastaks 2040. 

Pikemajalistest plaanidest on kavas pikendada ühistranspordi ja metrooliine ka kaugematesse elamurajoonidesse.

Sotsiaalmajade rajoonid plaanitakse ümber ehitada nii, et tekiks rohkem elamurajoone, kus elavad koos varieeruva sissetulekuga inimesed.

Kuumalainega kohanemise suurimaks väljakutseks Pariisis on ehitised.

Tüüpilised korterid ja 18 sajandi aknaluukidega majad olid ehitatud eluks külmemas kliimas. Nende moderniseerimine, nagu näiteks roheliste katuste lisamine on kallis ja regulatsioonide tõttu ka keeruline.

1960ndatel ehitatud sotsiaalmajadel on teistsugused vead. Need on liiga õhukesed ning lasevad sooja talvel välja ja hoiavad seda suvel sees. 

Äpp, mis aitab leida jahedaid kohti

Kui paljude linnade jaoks on kuumuse leevendamise teema saanud prioriteediks viimasel viiel aastal, siis Pariisis hakati selle peale tõsisemalt mõtlema juba aastatuhande alguses.

Aastal 2003 nõudis suvine kuumalaine 15 000 prantslase elu, neist 500 olid Pariisi elanikud.

Juba praegu saavad pariislased alla laadida rakenduse Extrema, sisestada sinna haigus, mis võib kuuma mõjul ägeneda ning oodata kuumalainete hoiatusi kaardil koos juhistega, kuidas jõuda lähedalasuvatesse jahedamatesse paikadesse.

Kaardile on märgitud enam kui 800 jahedat kohta, basseini ja rohelist katust. Tänu sellele äpile pole järgnevad kuumalained olnud nii surmaderohked, kui seda oli 2003 aasta kuumalaine.