Asjade internetist on räägitud juba aastaid ning nutilinnu puudutavaid uudiseid sirvides võib tihtipeale kohata pealkirju stiilis “järjekordne linn võttis kasutusele mõne IoT lahenduse”.

Põhimõtteliselt tähendab asjade internet ehk värkvõrk ehk nutistu interneti kaudu seotud asjade võrku, kus asjad vahetavad informatsiooni üksteise ja kasutajaga ning täidetakse teatud ülesandeid. Lihtsad näited asjade internetist ja sellega seotud lahendustest on nutikad külmkapid, mis teavitavad omanikku, et toit on otsas, või siis autouksed, mis avanevad, kui omanik sellise käsu läbi nutitelefoni (ehk interneti) ustele annab.

IoT seadmed ei vaja toidet ega erilist paigaldamist

Erinevaid andureid on asjade töökorra kontrollimiseks kasutatud varemgi. Minevikus kasutati sel eesmärgil GSM modemeid, mis programmeeriti saatma SMS teateid. Selliste seadmete kasutuselevõtt ja haldamine oli üpris tülikas, kuna seadmed vajasid lisaks põhjalikumale paigaldusele ka toidet.

IoT seadmed ei vaja toitekaablit ega lahendusi puhuks, kui modemi tagant vool ära kaob. Nutistu seadmed kasutavad patareisid, mille eluiga on sõltuvalt seadmest ja seadistusest viis kuni kümme aastat. Tühjaks saamise korral annab süsteem sellest varakult teada ning omanikul on mitu kuud aega, et patarei välja vahetada.

Samuti saab süsteemi haldaja läbi IoT haldusportaali ülevaate kõikide seadmete, häirete, näitude ja muu olulise kohta. Kogutud andmete põhjal saab teha näiteks analüüse, et leida probleemidele lahendusi või ennetavaid meetmeid.

Mainor Ülemiste näitel räägime peamiselt kinnisvara haldamisest, kuid tegelikult on nutistu lahendused jõudnud pea kõikidesse suurematesse tegevusvaldkondadesse

Tervishoius on IoT lahendused olemas näiteks nutikate haiglavoodite, tervisenäitajaid jälgivate sensorite ja patsientide andmesüsteemide haldamise näol.

Põllumajanduses kogutakse IoT seadmete abil andmeid temperatuuri, vihmasaju, niiskuse, tuule kiiruse, kahjurite arvu ja mulla sisalduse kohta.

Andur annab teada näiteks sellest, et hoone temperatuur on paigast

Mainor Ülemistes on kasutusel mitmeid erinevaid IoT lahendusi, mis aitavad kinnisvara haldamist ja ülalpidamist lihtsustada ja efektiivsemaks muuta.

Näiteks on võetud kasutusele IoT platvorm vanemate, ilma kaasaegse hooneautomaatikata hoonete, eri- ja häiresignaalide kokku kogumiseks ja töötlemiseks. Mainor Ülemiste juhatuse liige Rein Suurväli toob näiteks hoones asuva gaasikatla.

“Katla automaatika reageerib juhtandurite signaalide peale, mis võivad katla seisata,” ütles Suurväli. Kõige tavalisem selline signaal on näiteks pinge kõikumine võrgus, mille peale võib katel töö seisata. “Kui selline asi juhtub reede õhtul, võib juhtuda, et esmaspäeval tööle saabudes on hoone sees temperatuur langenud ebanormaalselt madalale,” selgitas ta.

Sellises olukorras tuleks katel uuesti tööle panna ning lasta sel kuus tundi kütta, et tavaline temperatuur uuesti saavutada. “Asjade interneti abil saab väga lihtsa meetodiga sellist olukorda vältida,” selgitas Suurväli. “Piisab kinnitada katlast väljuvale küttevee torule IoT valmidusega temperatuuriandur.”

Andur reageerib küttevee temperatuuri langusele ning annab sellest kohe süsteemi hooldajale ja hoone omanikule teada. Seejärel saab juba omanik või hooldaja kohe olukorra taastamiseks midagi ette võtta.

Nutistu tehnoloogia abil saab kergemini erinevaid andmeid koguda

Asjade internet on tänapäeval tegelikult juba kõikjal, tänavatest, kus ühendatud sensoritega kogutakse andmeid näiteks liikluse ja õhukvaliteedi kohta, kuid ka autodes, mis suudavad ise sõita, uksi avada ja välismaailmaga suhelda.

Õhukvaliteedi osas on IoT lahendustest kasu ka sisekliima puhul. Kuna vanemates hoonetes ei ole enamasti keskselt jälgitavaid kliimasüsteeme, kasutab Mainor Ülemiste sellistel puhkudel IoT kombiandureid.

“Andurid tuuakse vastava üürniku ruumidesse sisekliimat jälgima,” ütles Suurväli. “Nende paigaldamine võtab aega umbes 10 minutit. Seda 10 anduri jaoks.”

Peale andurite paigaldamist koguvad need mõnda aega andmeid, mida kõike on võimalik jälgida IoT portaalist. “Temperatuur, õhuniiskus, CO2 sisaldus, valgustugevus,” loetleb Suurväli erinevaid andmeid, mida andurid koguvad.

Peale andmete kogumist saab teha järeldusi, mida tuleks muuta või hoonesse lisada, et seal töötavate või elavate inimeste heaolu parandada. Peale ühe sellise projekti lõppu kogutakse andurid kokku ja neid saab kohe kasutada järgmise sarnase probleemi lahendamisel.

“Ei mingit juhtmete vedamist, ei sidesüsteemide ega serverite rajamist. Pane andur paika ja andmed hakkavad liikuma,” sõnas Suurväli.

IoT kasutuselevõtt ei ole keeruline

Kinnisvarahaldajate jaoks on sobilik teenus vee-, gaasi-, sooja- ja elektrinäitude kauglugemine. Kuigi tihtipeale on haldajatel ärihoonetes sisemised arvestid, mis jälgivad erinevatel üüripindadel tarbitud ressursse, ei pruugi neil andmete kogumiseks olla ühte keskset süsteemi.

Siin tuleb jällegi appi asjade internet. “Näitude kogumiseks ning salvestamiseks ei ole vaja rajada mingit juhtmevõrku ega andmete kontsentraatorit,” ütles Suurväli. “Tuleb teenusepakkujalt tellida ja paigaldada vastavat tüüpi arvestid või impulsi lugemise moodulid ning näidud hakkavad kogunema haldusportaali.”

Portaalist on juba lihtne kogutud andmeid filtreerida, töödelda ning näiteks arveldussüsteemidesse eksportida. Sellise teenuse sisseostmine ei ole keeruline, piisab ühe lepingu sõlmimisest ja süsteem on valmis.

“Ei ole vaja osta kalleid serverseadmeid, kuna enamasti on teenus pilvepõhine,” sõnas Suurväli. “Vaja on ainult teadmist milliseid probleeme soovitakse IoT abil lahendada. Andurite ja seadmete valik üha laieneb.”