Tallinna ja Helsingi vahele tunnelit ehitava ettevõtte Finest Bay Area kuulutas täna välja, et millenniumi ehitusprojekti rahastamiseks on 100 miljonit eurot kindlustatud.
Tallinna Ülemiste City juurde jõudev raudteeühendus peaks projekti eest vedava Peter Vesterbacka ambitsioonika eesmärgi järgi avanema 24. detsembril 2024.
Kui seni on kaks aastat projekti rahastanud Vesterbacka koos äripartneriga, siis esimene väline rahastaja on ARJ Holding LLC Dubaist, mis tegeleb vee ja energeetikaga. 100 miljonit eurot kasutatakse Tallinna-Helsingi tunneli projekteerimis- ja planeerimisfaasis.
Me peame asju avatult ajama
Eelmisel nädalal oli Vesterbacka ka Tallinnas, et järjekordselt oma tunneliprojekti seisu ja edasiminekut siin tutvustada.
“Meie jaoks on ülimalt tähtis asju ajada avalikult. See tähendab ka selliseid avalikke koosolekuid ja kohtumisi üle kuu Tallinnas ja üle kuu Helsingis,” rääkis Vesterbacka. “Võib-olla mõni peab õigeks teha kokkuleppeid ja plaane tagatoas, aga minu arvates on FinEst Bay Area arendamine liiga tähtis, et niimoodi asju ajada.”
Praegu tegeleb Finest Bay Area Development OY all või tellimusel tunneliprojektiga juba ligi 40 inimest ja töö käib mitmel rindel, kõik selleks, et ellu viia hullumeelselt julge lubadus 2024. aasta 24. detsembril esimene rong käima saada.
Näiteks valmistutakse nii Soome kui Eesti poole peal keskkonnamõjude hindamiseks, mis hõlmab endas väga palju erinevaid protsesse alates merelindude vaatlemisest kuni allveeseireks.
Keskkonnamõjude hindamine ise on ka mõlemas riigis erinevalt seadustatud ja seepärast asutati 30. novembril Tallinnas siinne tütarettevõte Finest Bay Area Development OÜ ning esitati rahandusministeeriumile taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks plaanitavale raudteetunnelile ja tehissaarele.
Ehitamiseks on Eestis vaja ka tehnilise järelelvalve ametilt hoonestusluba, et avalikku veekogusse ehitist rajada. Alles seejärel saab keskkonnamõjude hindamise protsess alata.
Kes ikkagi megaprojekti rahastaks?
Projekti eelarve on Vesterbacka sõnul 15 miljardi euro juures, mis on tema sõnul realistlik hind. Kui senise kahe aasta jooksul on kogu ettevõtmist ja planeerimist rahastanud kaks meest – Vesterbacka ise ja tema kompanjon, startup-ettevõtja Kustaa Valtonen.
Sel aastal on mehed teinud intensiivse roadshow Londonis, Pariisis, Shanghais ja Pekingis, et projekti investoritele ja tunneliehitajatele tutvustada ning huvi on Vesterbacka sõnul selge.
Finest Bay Area ökonomisti koostatud finantseerimisprojekti järgi oleks peamise finantseerimise etapis investorid Hiinast ja Euroopast 50%-50% jaotisega, kusjuures Euroopas lähenetaks pensionifondidele ja teistele infrastruktuuri investeeringutest huvitatud fondidele.
“Inimestel on Hiina raha suhtes skepsis,” tunnistas Vesterbacka otse. “Kardetakse, et Hiinlased ostavad maailma ära ja mis meist siis saab. See kõik on varem olnud: 80ndatel kardeti USAs et jaapanlased tulevad ja ostavad kõik ära, ELiga liitudes kartsime, et sakslased ostavad meil kogu maa ära ja nii edasi. Kui Hiina investoritel on huvi, siis me peame vaatama seda kui positiivset asja, kui võimalust ja potentsiaali,” rääkis Vesterbacka.
Piletimüügi peale peab juba praegu mõtlema
Tema sõnul on väga väga julgustav fakt, et pärast esialgse tunneliidee edasi mõtlemist ja täpsemat analüüsi on praegu eeldatav tasuvusaeg langenud 37 aasta pealt lausa 17 aasta peale, mis on investorite huvi palju konkreetsemaks teinud.
Ent on veel üks rahastamisallikas: piletid. Ja Vesterbacka sõnul ei tuleks selle peale mõelda kuue aasta pärast või siis, kui tunnel valmis ja piletid sõidavad.
“Me peame mõtlema piletitele, piletisüsteemil juba praegu, sest me peame disainima kogu kasutajakogemuse, mis reisija saab. See tähendab, et kas 30-minutise reisiaja Tallinna-Helsingi vahel nulliks ära 30-minutine turvakontroll või ei? Milliseid turvakontrollisüsteeme me üldse saame kasutada? Kui Schengeni piirkonna reisijad peavad praegu läbima biomeetrilise passikontrolli, mis tähendab sõrmejäljekontrolli, siis kas me ei saaks seda juba kiirendada hoopis näotuvastusega?” rääkis Vesterbacka.
Talle omase ambitsiooniga möönis ta, et Schengeni piirikontrolli muutmine võib olla natuke keeruline, kuna seda mõjutavad “aeglaselt tegutsevad asjad nimega riigid”, aga miski polevat võimatu.
Maailmas unikaalne elukeskkond
Kui Tallinna-Helsingi projekt valmiks, oleks selle mõju mõlemale linnale selgelt väga suur, samuti saaks tohutu kasvumootori Ülemiste piirkond.
Kui praegune Ülemiste City on vanu Dvigateli tehase piirkonna pilte vaadates äratundmatuseni muutunud, siis tõenäoliselt sama suur võiks ees oodata FinEst tunneli valmides, viitas Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu. “Oluline on aru saada, et raudteeühendus ei konkureeri ka Tallinna sadama laevaliiklusega, mis tooks reisijad teise kohta ja teistel eesmärkidel,” rääkis Kaldalu.
Vesterbacka sõnul on mõnede Hiina investoritega kõige kauem ja põhjalikumalt räägitud mitte tunneliehituse finantseerimisest ja eripärast, vaid Tallinna-Helsingi ühisregiooni väärtustest, mis teevad sellest maailmas unikaalse elukeskkonna. “Siin on madal korruptsioon, maailma parim haridussüsteem, õnnelikud inimesed ja puhtaim õhk. See on maailmas unikaalne.”
