Keven Walgamotti käsi amputeeriti 17 aastat tagasi pärast õnnetust. Nüüd on tal robotkäsi, mida kontrollitakse ajust tulevate signaalide abil suudab tunda 119 erinevat tunnet.

Ta suudab nüüd eristada suuri, väikeseid, pehmeid ja kõvasid objekte. Samuti saab ta uue käe abil teha peenmotooorikat nõudvaid tegevusi, nagu panna sõrme oma abielusõrmuse, koorida banaani või hoida käes telefoni. Seda kõike tehiskäe abil, mida on arendatud üle 15 aasta. Lisaks randmest algavale tehiskäele, paigutati tema kätte elektroodid, mis võimaldavad käel ja ajul omavahel suhelda.

Aju saadab käele signaale, kuhu poole liikuda ning käsi saab vastu saata kompimissignaale. Käsi suudab liikuda kuute erinevasse suunda ning on varustatud 19 erineva sensoriga. Kõige selle keskmeks on arvuti, mis analüüsib ja tõlgib aju poolt saadetavaid signaale digitaalseks infoks, mis ütleb käele, kuidas liikuda ning vastupidi.

Arendus veel käib – täna on arvuti, mis signaale tõlgib, statsionaarne ja seepärast saab Walgamott kasutada oma kätt ainult laboris. Lisaks sellele, et arvuti kaaskantavaks muuta, plaanivad Utah’i ülikooli teadlased anda käele võimaluse tunda valu ning saada aru kuumusest ja külmast.

Meeskonna sõnul on robotkäe kasutama õppimine hulga lihtsam, kui see suhtleb ajuga sarnaselt inimkäele. Teine aspekt on aga sääraste seadmete emotsionaalne tagajärg kasutajale, mida ei ole tänaseks piisavalt uuritud. Kasutajad peavad end uue seadmega enda kehas mugavalt ja hästi tundma, sest sellest saab sisuliselt nende keha osa.

Walgamott ütles portaalile The Guardian, et ehkki ta saab ühe käega üsnagi hästi hakkama, tunneb ta, et robotkäest on talle ja tema saatusekaaslastele kõvasti abi. Just sel põhjusel otsustas ta uurimuses kaasa lüüa ja teadlastele appi tulla.