Ülemiste City liitus eelmise aasta sügisel Rohetiigri pilootprogrammiga, mis andis tõuke keskkonnateemade strateegiliseks juhtimiseks. Ülemiste City roheteemade arendusjuht Mati Fjodorov rääkis, kuidas luuakse kogukonnaliikmetele jätkusuutlik keskkond, kus on tulevikus parem töötada, õppida ja elada.
Keskkonnajuhtimine
Eelmise aasta sügisel toimus Ülemiste Citys üleminek roheelektrile, mis on üks oluline samm süsinikujalajälje vähendamise suunas. “Oleme aru saanud, et keskkonnateemadega tegelemine on osa ettevõtte juhtimisest,” nentis Fjodorov. “Kindlasti ei ole oluline ainuüksi süsinikneutraalsuse saavutamine, vaid roheteemade laiem analüüs ja vajalike muutuste läbiviimine. Hea on näha, et keskkonnasõbralikkus on saamas osapooltele hügieenifaktoriks ning Euroopa Liidu standardid, regulatsioonid ja ettevõtted muutuvad ka ise turu suhtes nõudlikumaks.” lisas ta.
Liitumine kaugkütte ja -jahutusega
Üks süsinikheidet tekitav energia liik on soojusenergia, millest tulenevalt seadis Ülemiste City ka eesmärgiks, et büroohooned läheksid üle süsinikneutraalsele energiakasutusele ning liituksid 2030. aastaks kaugkütte ning -jahutusvõrguga. Esimesena teeb otsa lahti büroohoone aadressil Sepise 7, mis läheb uuele süsteemile üle järgmise aasta novembriks.
Kaugkütte ja -jahutuse trasside arendamine toimub juba praegu etapiliselt üle linnaku, mis tähendab, et mitmes paigas on eri aegadel liiklustakistused. Kõik trasside paigaldamisega seotud etapid saavad valmis selle aasta sügiseks.
“On loomulik, et liiklustakistused võivad tekitada inimeste seas pahameelt või arusaamatusi, kuid omaltpoolt oleme võtnud prioriteediks, et kommunikatsioon oleks arusaadav ja inimesed mõistaksid, miks see vajalik on. Kui aastaks 2030 on kogu linnak on liitunud kaugkütte ja -jahutusega, säästame aastas õhku paisatud CO2, mis on võrdväärne ligi 144 000 puulise metsaga.” sõnas Fjodorov.
Eesmärkide seadmine on pidevalt täiendamisel
“Esmase kava ja raamistiku loomine võttis aega ligi pool aastat, kuid strateegiline planeerimine ja eesmärkide seadmine on lõputu protsess. Ajapikku tuleb juurde nii uusi eesmärke, lahendusi kui ka regulatsioone, mis aitavad aina keskkonnasõbralikumaks muutuda. Ka muutuste läbiviimine võtab tegelikult omajagu aega, sest kohati vajavad need küllaltki suuri investeeringuid ning prioritiseerimist. Kõike korraga ära teha ei ole paraku võimalik, ” sõnas Fjodorov.
Esmased eesmärgid seati aga kokku kuues valdkonnas: kliimamõju, rohealad, keskkonnasõbralik hoonestus, säästlik liikuvuskorraldus, keskkonnateadlikkus ja jäätmed. Valdkonniti toimub ka tegevuskavade täiendamine, mida viiakse läbi iga aasta.
Prioriteediks on ka rohealade arendus
“Loome keskkonda, kus inimestel oleks hea töötada, õppida ja elada, mistõttu on olulisel kohal ka rohealade arendamine. Arendame järjest paremaks välitöökohti parkides, terrassidel ja hoonete katusekorrustel ning teeme teavitustööd kogukonnaliikmetele, et need kohad ka kasutust leiaksid,” nentis Fjodorov.
Kergliiklus on tulevik
Aastaks 2030 on oluline eesmärk saada linnakusüda autovabaks, et kogukondlastel oleks veelgi parem keskkond. See on julge samm, aga vajab enda kõrvale kindlasti ka linnaku kergliiklusteede ja seniste võimaluste parendamist.
“Hetkel ei ole kõigi jaoks mugav tööle tulla näiteks rattaga, sest linnakusse toov liiklussõlm on autode jaoks arendatud. Küll aga koostöös Tallinna linna, partnerite ja ekspertidega, arendatakse lähedusse Rail Baltica terminali, mis toob endaga kaasa ka kergliikluse tunnelid. Tänu sellele paraneb ligipääsetavus ning tulevikus saab aina julgemalt auto koju jätta ning mugavalt ja ohutult tööle tulla jalgsi, rattaga või ühistranspordiga, ” selgitas Fjodorov.
Kuigi kergliiklusteede võrgustik on alustala, siis Ülemiste City jaoks on oluline ka kergliikluse edendamine mõttetasandil. “Proovime tulevikus aina enam sisse tuua erinevaid mängulisi lahendusi, koostöid ja luua ka sotsiaalset kogukonda, mis kõik üheskoos võiks aidata kergliikluse kultuuri juurutada,” täpsustas Fjodorov.
Jäätmekäitluses tuleb muuta inimeste mõttemalli
Paraku ei toimi Eestis jäätmete liigiti kogumine ja ringlus veel nii hästi kui teistes Euroopa linnades.
“Oleme saanud aru, et jäätmete liigiti kogumine ei ole nii levinud kui võiks. Kuigi tänavatele, pargialadele ja hoonete lähedale on pandud sorteerimiskastid, ei ole inimesed harjunud neid veel kasutama,” tunnistas Fjodorov. Liigiti kogumine büroodes ettevõtete pindadel peab tulevikus muutuma paremaks.Selleks, et trendi muuta, tuleb inimesi neil teemadel harida ning asendada vanad käitumismallid uutega. “Oleme teinud keskkonnateadlikkuse osas erinevaid üleskutseid ja andnud kogukonna inimestele infot, miks on liigiti kogumine vajalik ja kuidas seda teha,” sõnas Fjodorov.
“Kindlasti on meil suur tööpõld veel ees, et peale informeerimise inimesi ka kaasata ning nendega erinevate lahenduste üle konsulteerida. Arvutasime välja, et ainuüksi ühekordsete toidupakendite näol tekib meil aastas ligi 13-korruselise büroohoone jagu prügi, mis on meie linnaku kontekstis küll šokeeriv näide, aga õnneks ei miskit, mida ei saaks muuta.”
Ettevõtte tasandil suudeti käitumismalli muuta
“Koostöös linnakus pesitseva ettevõtte Excellent Business Solutions Eestiga, testisime ka TVO jäätmete sorteerimislahendust ja tõime kohale sorteerimiskastid. Sellega võtsid inimesed vastu julge otsuse ning kaotasid laudade alt tavalised prügikorvid,” rääkis Fjodorov.
“Sellest kogemusest õppisime, et kui anda inimestele juhend, kuidas prügi sorteerida ning pakkuda omalt poolt ka vajadusel abi, siis saadakse tegelikult hakkama. Ja tänaseni on nad ka sel teel püsinud. Taolised eeskujulikud muutused saavad loodetavasti levinumaks kõikide ettevõtete seas.”
Koostöö mitme keskkonnasõbraliku ettevõttega
Selle aasta veebruaris alustati koostööd Fudleriga, mis aitab müümata jäänud päevapraade odavamalt müüa pärastlõunasel ajal. Tasa ja targu on hakanud teenus kogukondlaste südametesse pugema ning kindlasti plaanitakse seda linnakus ka laiendada. Sel kuul hakatakse koostööd tegema ka Bringpackiga, mis pakub toitlustusasutustele korduvkasutatavaid toidupakendeid. Seejuures ei pea inimene pakendit ise pesema – see tehakse tema eest ära ning pakend liigub uuesti ringlusesse.
