Ülemiste Citysse paigaldatakse teist aastat järjest Tallinna kooliõpilaste valmistatud uusi linnukodusid. Ärilinnaku rohestrateegia näeb juba lähiajal ette teisigi keskkonnasõbralikke samme.
Aasta eest ellu kutsutud ja tänavu jätku saanud algatuse abil leiavad Ülemiste Citys turvalise kodupaiga üle 100 kevadekuulutaja. Uute pesakastide valmistamisel lõid kaasa Lasnamäe, Mahtra, Laagna ja Pae gümnaasiumide ning Ülemiste Citys asuva International School of Tallinna õpilased, samuti Mainori kõrgkooli tudengid.
Mainor Ülemiste juhatuse liige Julius Stokase sõnul loob rohelus linnaruumis ergastavama elu- ja töökeskkonna ning on üha loomulikum investeering täisväärtuslikku keskkonda. “Meie rohestrateegia elluviimisel omab suur tähtsust ka koostöö Tallinna linna ja piirkondliku kogukonnaga,” ütles ta.
Lasnamäe linnaosa vanem Julianna Jurtšenko lausus, et Ülemiste Citys saab näha, kuidas kunagisest tööstuspiirkonnast on võimalik teha ilus, kaasaegne ja mugav linnaruum.
“Siia mahuvad paljud töö- ja elukohad ning nagu näeme, mitte ainult inimeste, vaid ka lindude jaoks. Et loome tingimusi ka meie väikeste naabrite jaoks, ei ole mitte lihtsalt armas, vaid ka ülioluline keskkonna vaatenurgast. Loomad ja linnud on osa looduslikest protsessidest, mis mõjutavad otseselt inimeste elukvaliteeti,” lisas Jurtšenko, kellel on äärmiselt hea meel, et Tallinna linnal on Ülemiste City näol olemas tugev partner, kellega eesmärgid ja väärtused ühtivad.
“Oleme juba üheskoos teinud väga palju ja ees ootab samuti palju tööd. Ainuüksi Rail Baltica terminali projekt mõjutab mitte ainult Lasnamäe ja Tallinna elanikke, vaid tervet Eestit.”
Roheinnovatsioon algab jätkusuutlikest arendustest
Stokas kinnitas, et Mainor Ülemistel on hea meel toetada Tallinna ambitsioonikat sihti saada Põhja-Euroopa targa ja rohelise majanduse südameks. Ta juhtis tähelepanu pealinna hiljutisele kõrgele tunnustusele välisinvesteeringute sihtkohana tuleviku Euroopa linnade pingerivis.
“Rahvusvaheliselt on juba märgatud meie ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna väärtust ning eriti hinnatud kõrge lisandväärtusega sektorite aktiivsust. Siin on ettevõtetele loodud soodne pinnas uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks, arendamiseks ja kiireks kasvamiseks,” lausus Stokas.
Ülemiste City põhjalik rohestrateegia hõlmab jäätmete ringlust, välitöökohtade loomist, alternatiivseid energiaallikaid, Tallinna rohekoridori arendamist, ettevõttete ja talentide teadvustamist ning liikuma innustamist kui palju muud. Tallinna rohelinna kontseptsiooni arendamisse panustatakse Rohetiigri projekti kaasasutaja ja testkeskkonnana.
Uudishimust sünnib areng
“Oleme loomult uudishimulikud ega pelga uusi lahendusi katsetada. Kuidas muidu roheinnovatsioon sündida saaks,” sõnas Stokas.
Ta tõi näidetena välja Tartu Ülikooliga koostöös suveks loodavad kõnnikoosolekute rajad ning ühekordsetest toidupakenditest vabanemise järgmise aasta jooksul – mis aitab säästa koguni 13-korruselise büroohoone jagu prügi aastas. Lisaks testitakse linnakus alates maist autovabamat lahendust.
“Muutes linnaku südames liikluse ühesuunaliseks, saame selle arvelt luua kergliiklejatele turvalised liiklemisrajad,” viitas Stokas.
Aastaks 2030 on seatud eesmärgid jõuda süsinikuneutraalsuse ja autovaba linnaku südameni. “Autovaba tuleviku suunas liikumisel on oluline parandada ka ühistranspordi võrgustikku ja võimalusi, mis oleks mugavuselt võrdväärsed autole ning samuti muuta linnak kergliiklejatele avatuks.”
Samuti teevad Tallinna linn ja Ülemiste City arendajad koostööd, et Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ja raudtee taristu väljaehitamise käigus saaks loodud võimalused auto- ja kergliiklustunnelite rajamiseks Tartu maantee äärest kuni Kesk-Sõjamäe tänavani. Tunnelid aitavad siduda Ülemiste piirkonda üheks tervikuks ja korraldada ühistransporti. Välja on töötatud ka Rail Baltica ühisterminali lennujaamaga ühendava Euroopa väljaku kontseptsioon, mis peaks saama Tallinna rohekoridoride osaks.
Paari aasta pärast võivad kõik Ülemiste City välistalendid ja nende pered – aga muidugi ka koju tagasi pöördunud spetsialistid – nautida Eesti esimeses rahvusvahelises ja kogu haridusteed katvas õpikvartalis teenuseid lasteaiast kuni kõrghariduseni. Kvartalit saab iseloomustama roheliste aktiivaladega kooliümbrus, valgusküllane ja avar õpikeskkond ning rohekatused.
Ülemiste City on Baltimaade suurim ärilinnak, mis koduks ligi 500 ettevõttele ning kus töötab, õpib ja elab kokku üle 13 000 inimese. 36 hektaril on välja arendatud 150 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda, rahvusvahelised haridus- ning perearsti- ja tervishoiuteenused, kodud ning muu eluks vajalik. Ülemiste Cityt arendavad Mainor AS, Mainor Ülemiste AS ja Technopolis Ülemiste AS.
